Termopildid on väga vajalikud hindamaks hoone soojapidavust ning annavad selge vastuse küsimusele, kust ja kuhu kaob majast soojus. Termopiltide usaldusväärsus sõltub sellest, millistes tingimustes on need tehtud. Termopiltide tegemiseks kasutatakse termokaameraid. Viimane mõõdab infrapunakiirguse kaudu konstruktsioonide pinnatemperatuuri. Oma algusaastatel olid need väga suured ja kallid, nüüdseks on hinnad langenud ning mõõteriist ise on umbes sama suur kui kodukasutuseks mõeldud videokaamera.
Aeg liigub aga edasi ning kaamerate asemel tulevad varem või hiljem seda tööd tegema droonid.
Toomas Rähmonen Termopilt OÜst ütleb, et nad on kaalunud termokaamera ja drooni hübriidi kasutuselevõttu, kuid seni ei ole seda majanduslikult otstarbekaks lahenduseks peetud. „Kuna korraliku seadmekomplekti maksumus on piisavalt kõrge, umbes 10 000 eurot, ei ole lootust seda investeeringut teenusemüügiga tagasi teenida,“ lisab Toomas Rähmonen. Praegu on nad siiski katuste inspekteerimisi teostanud käsikaameratega. Kuna sageli saab isegi informatiivsema termopildi katusepiirdest just seestpoolt, siis ei ole praegu drooni puudumisest ka eriti suurt probleemi nähtud.
„Minu teada ehitiste inspekteerimiseks praegu Eestis tehaselist droonilahendust keegi ka ei kasuta. Üksikud kasutuses olevad droonid on termograafia muudeks otstarveteks, näiteks inimeste otsimine õhust, keskkonnaseire jms, mitte kommertslahendusteks. Siinkohal pean silmas just tööstuslikke ehk tehases komplekteeritud ja toimimisgarantiiga droonilahendusi. Võimalik, et iseehitatud lahendused on ka Eestis olemas, kuid arvestades selle mõõtmismetoodika spetsiifikat kahtlen, kas seda on võimalik piisava kvaliteediga sellisel moel ka teostada,“ räägib Toomas Rähmonen.

Tellingute ja helikopterite tellimisest tuleb drooniteenus odavam

Marc Vokk Finestum OÜst ütleb, et seni ei ole nad droone kasutanud, kuid vajadusel plaanitakse kindlasti neid ka kasutada. „Seni oleme katustest teinud pilte ikka katusel kõndides. Korra sai tehtud ka helikopteriga mitmete asjaolude kokkusattumisel.
Droonid on viimase aasta teema, neid on mõttekas kasutada küll, sest need on tellingute ja helikopterite tellimisest ikka soodsamad,“ leiab Marc Vokk.
Katuse termograafilisel hindamisel tuleks arvestada ka, et sageli on katus kaetud vee ja lumega, mis aga moonutab hinnangute andmiseks termograafilisi pilte. Samuti on katus suuresti päikesekiirguse mõjusfääris. „Seetõttu me katust hoone hindamisel sageli otseselt välispidiselt läbi ei käi, sest sobivaid ilmastikutingimusi on raske haakuma saada. Selle asemel hindame sisetingimustes katuse olukorda ülemiste korruste korterite kaudu. Hinnates sealseid seinte ja katuse liitekohti, saab reaalse ülevaate, kas külm ja niiskus sisse lekib,“ seletab Marc Vokk.

Tööaja kokkuhoid on väga suur

Meelis Trumberg Dronestonia OÜst ütleb, et nemad tegid varem droonidega termopilte, aga hetkel pole neil seoses droonipargi vahetusega termokaameraga drooni. „Tegelikult on see tõusev trend igal pool maailmas. Eestis läheb see veidi aeglasemalt, sest vastav droon vajaliku termokaameraga maksab üle 10 000 euro. Kui turul vajalikku töömahtu ei ole, siis pole ehk ka väga mõttekas seda investeeringut teha. Meil droonipilootidena ei ole samuti mõtet niisama seda seadet osta, kui klientide tellimusi ei ole piisavas mahus. Aga küll see kõik ühel päeval tuleb. Tööaja kokkuhoid, mis drooniga pildistamine annab, on ikka väga suur,“ on Meelis Trumberg lootusrikas.