Täielikult looduslik katusematerjal

Savikivi on täielikult looduslik katusekate, mis muudab selle eriti hinnatud ehitusmaterjaliks ökoloogilise mõtteviisiga majaomanike seas. Naturaalne on ka savikivide pinnakatteks oleva angoobikihi koostis, sisaldades näiteks vesiemulsiooni koos kvartsliivaga.

Ökoloogilisele päritolule vaatamata on savikivid tõestatult kõige vastupidavam katusematerjal, mille eluiga on 100 aastat ja kauemgi. On olnud juhuseid, kus savist tehtud katusekivid on ka pärast saja-aastast kasutusel olekut niivõrd heas seisukorras, et maja renoveerimisel lähevad samad kivid uuele saja-aastasele ringile.

Savikivist katuste vastupidavuse üks põhjus on see, et neil on enamasti rohkem lukke, mis tagab katuse ülihea veepidavuse ja ilmastikukindluse. Tänu topeltvaltsile ei sattu vihmavesi ja lumi ka äärmuslike ilmaolude korral sinna, kuhu ta ei peaks sattuma.

Savikivi põletamine tagab muutumatu välimuse pikaks ajaks

Teiseks eeliseks on savikivide põletamine, mis säilitab katuse muutumatu välimuse pikaks ajaks. Pärast kiviks vormimist läheb savi koos kattekihiga põletusahju, kust väljudes sammal enam kuigi hästi kivi pooridesse ei taha kasvada. Nii näeb savikividest katus ka 50-60 aasta pärast välja nagu ehitamise järel ning uste-akende ja fassaadi vahetamisel piisab kogu maja väljanägemise värskendamiseks vaid katuse survepesust.

Savikivide peamiseks eeliseks on disain. Neid leidub väga erinevates profiilides, millega saab iga maja välisilmet põnevamaks muuta alates klassikalises stiilis ehitistest kuni moodsa arhitektuuriga hooneteni. On nii siledaid, sügava ja madala lainega, S-kujulisi kui ka šokolaaditahvlit meenutavaid Marseille-tüüpi kive. Lisaks on savikive võimalik valida väga erinevate pinnatöötlustega. Kui läikiva glasuuriga katusekivid annavad hoonele luksusliku ilme, siis näiteks tuhmid ja matid savikivid tekitavad ajaloolisema välimuse, lisades ka eile paigaldatud katusele soliidsust.

Katuse pika eluea tagab ainult kvaliteetne savi

Savikivide pikaealisuse tagamiseks on eriti oluline nii materjalina kasutatud savi kui ka selle töötluse kvaliteet. Näiteks tuleb savi enne kivideks vormimist puhastada lubjast, sest see paisub suure imamisvõime tõttu umbes 100% ning hakkab katusekivi lõhkuma. Seepärast lastakse vahel kaevandatud savil enne katusekivide tootmist seista aastaid, et lubi ja muud soovimatud ained materjalist kätte saada.

Katuseehitamiseks sobimatu savi on ka põhjus, miks Eesti savist enam katusekive ei toodeta. Ebakvaliteetsest savist tehtud katusekivid hakkavad lagunema juba paari Eestimaa talve järel: esmalt on kivipuru või tükikesed näha vihmarennides, seejärel hakkavad kivid juba mõranema nagu juhtus kunagi Aseris toodetud savikividega. Seetõttu tuleb savikive ostes jälgida, kas need vastavad standardile EN 1304:2013. See näitab, et kive on testitud äärmuslikes oludes, näiteks suure mehhaanilise surve, tule, vette uputamise ning korduva külmutamise ja sulatamisega. Sellele standardile vastavate kivide puhul võib öelda, et need on meie kliimasse igati sobivad, ei muuda temperatuuri kõikumistega märkimisväärselt suurust ning peavad hästi ajale vastu.

Allikas: Avo Nurming, monier.ee

LOE LISAKS: