Sel aastal oli 13 nominendi seast väga raske valida parimat ehitajat. Nominentide rohkus näitas ja kinnitas veelkord seda, et möödunud periood oli väga aktiivne ehituses.
Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) korraldas konkursi “Aasta Ehitaja 2017” eesmärgiga leida parim ehitusjuht, kelle töö on pälvinud tunnustuse nii töö tellija, arhitekti, projekteerija kui ka omaniku järelevalve teostaja poolt.
EEEL valib parimat ehitajat juba alates 2009. aastast. Konkursi laiemaks eesmärgiks on muuhulgas ehitaja ameti propageerimine ja oma ala parimate tunnustamine.

Avalikule konkursile olid oodatud osalema kõik ehitusjuhid, kellel on erialane kõrgharidus ja eelnev projektijuhtimise kogemus. Konkursi “Aasta Ehitaja 2017” tiitlile võis esitada nii peatöövõtu, kui ka alltöövõtu projektijuhte, kelle juhitud ehitusobjekt valmis ajavahemikul 2. oktoober 2016 – 01. oktoober 2017.

„Aasta ehitaja konkursist on kujunenud aastatega üritus, millel osalejad tõestavad, et Eesti ehitusvaldkond on konkurentsivõimeline ja meie ehitusettevõtjad ei pelga vastu astuda ka kõige keerukamatele insenertehnilistele väljakutsetele. Igal aastal valmib meil mitmeid rajatisi, mille üle võib vaid uhkust tunda ja tegijatele tänusõnu öelda,“ kommenteeris Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht Indrek Peterson.

Paari aasta jooksul seisab ees paljude küsimuste lahendamine

EEEL juhatuse esimees Raivo Rand nentis konverentsil, et ehitajate ees seisab palju küsimusi, millele otsitakse vastuseid. Tänapäeval ehituse tempod kiirenevad, sest tellijad tahavad maju kiiresti kätte saada ja kasutusse anda. Mis saab aga aastal 2021, kui seoses eurodirektiividega tulevad uued nõuded? Kas tellijad on valmis tellima uute nõuetega ehitisi, kas inimesed on valmis maksma kallimate korterite eest? Kas riik on arvestanud ehituse kallinemisega? Väga suur võtmeküsimus on tööjõuvajaduse lahendamine ja kas pikas perspektiivis on tööjõu sissetoomine jätkusuutlik lahendus? Või hoopis tuleks mõelda lahendustele, kuidas Soomest tuua tagasi meie tuhanded ehitusmehed. Kuidas aga neile maksta konkurentsivõimelist palka, kui riigihangetes on ainsaks kriteeriumiks kõige odavam hind ning selle nimel toimub alapakkumine. Kõik need küsimused vajavad ehitajate sõnul vastuseid.

Raivo Rand nendib, et tänapäeval ehitustemopd kiirenevad, tellijad tahavad, et majad valmiksid kiirema tempoga. See esitab väljakutsed ehitajatele. Räägitakse buumist - kas on buum või pole. "Kraanad ilmestavad Tallinat ja ehk ka Tartut, aga Põlvas ei teata, mis loom see kraana on," nendib Raivo Rand.
Minister Urve Palo ütleb, et majandus pole ülekuumenenud ja kraanasid peaks kogu aeg olema linnapildis näha ja et see pilt kestaks pikalt.