Maksimaalsed lubatud õhutiheduse väärtused on:
* elamutes 3 m³/m²h.
* muudel hoonetel 6 m³/m²h.

Energiatõhusates tarindites on eriti tähtis pöörata tähelepanu järgmistele asjadele:

• Soojustus paigaldatakse nii, et see täidab kogu soojustatava ruumi.
• Soojustus surutakse tihedalt karkassi vastu. Pehme soojustus kergelt kokkusurutud.
• Jäik soojustus vahutatakse 5-10 cm kihtidena kogu perimeetris, vahutatava vuugi laius peab olema 10-25 mm.
• Õhutaskuid ei tohi jääda ehitusplaatide, õhu- ja aurutõkete, hüdroisolatsiooni ega karkassipostide vastu.
• Tarindid tehakse õhutihedaks.
• Aurutõkkekilede ülekatted tihendatakse korraliku teibiga ja latte pingutades.
• Aurutõkkekile liitekohad pigistuskinnitusega alati, kui see on võimalik.
• Tuuletõkkeplaadi vuugid sobitatakse puitkarkassi vastu ja kindlustatakse vajadusel väljaspoolsete lattidega.
• Aurutõkkekile peab jääma terveks ka siis, kui majakarp liigub.
• Tuuletõkkeplaadi vuukide katmiseks soovitatakse kasutada latte/liistusid (vähemalt nurkades).
• Tarindid peavad püsima tihedatena aastakümneid.
• Ainult teipimisest ei piisa, sest teibid muutuvad õhu käes hapraks ning ei talu alati soojus-, niiskus- või lumekoormusest tingitud tarindite liikumisi.

Millised on paksema soojustuse peamised mõjud niiskuskontrolli seisukohalt?
* Hoone soojusleke väheneb ja tarindid jahtuvad.
* Jahtumine põhjustab hoone piirdetarindite kuivamise aeglustumist.
* Niiskuskoormuse risk kasvab.
* Aurutõkke, õhutiheduse ja tuulutuse tähtsus tõuseb tarindites.
* Ehitusobjekti ilmastikukaitse olulisus kasvab

Allikas: Tampere tehnikaülikool