“Kuidas mõista ja arendada ühiskonnas disainikultuuri ja kuidas seonduvad sellega esteetika, eetika, äri, semiootika, haridus, pärandtehnoloogia ning organisatsioonikultuur – need on mõned seminaril käsitletavad küsimused,” tutvustas Disainiöö peakorraldaja, Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova seminari teemasid.
Kas hästi disainitud organisatsioon on võimeline tootma hea disainiga tooteid ja teenuseid? Kas disainmõtlemine aitab mõista, et disain on holistiline ja inimkeskne, et see ei ole ainult ilutegemine? Samuti, kui palju see mõjutab äriedu ja kas efektiivsus saab olla ainus organisatsiooni eesmärk? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsivad seminaril vastuseid erinevate maade disainispetsialistid.
Peaesineja Michael Thomson asutas pärast 3D-disaini õpinguid 1995. aastal Londonis firma Design Connect, et disainikesksuse ja -tugiteenuste kaudu abistada firmasid majanduskasvu strateegiate väljatöötamisel. Aastatel 2001–2005 töötas Michael kaks ametiaega WDO-s (Maailma Disainiorganisatsioonis), ta oli ka Maailma Disainipealinnade komitee liige. Tema algatusel viidi läbi esimene riikliku disainipoliitikateemaline rahvusvaheline konverents.
Aastatel 2000–2009 oli Michael BEDA (The Bureau of European Design Associations) liige, asepresident ja president. Tema algatusel lülitas Euroopa Komisjon aastal 2010 esmakordselt disaini oma innovatsioonistrateegia programmi. Hetkel on tema tähelepanu koondunud haiglasektori ja transiitlennujaamade strateegia väljaarendamise teemadele.
Talle on omistatud aunimetused Jaapani disaini suursaadik ja Aalto Ülikooli auprofessor.
Seminari ettekande pealkirjaks on "Disainikeskne strateegia tagab kasvu ja eesmärgiselguse"
Tuginedes 22-aastasele koostöökogemusele erinevate organisatsioonidega üle kogu maailma, avab disainivaldkonna strateeg ja konsultant Michael disaini rolli toimuvate kultuuriliste muutuste ning nende mõju kujundamisel organisatsiooni ja tiimi tasandil.
Disaini võib pidada kõrgtasandi strateegiaks. Disainimeetodid aitavad kaasa ühise keele leidmisele erinevate huvirühmade tasandil, kes, olenemata organisatsiooniti lahknevatest tegevuskavadest, soovivad saavutada ühiseid eesmärke.
Disaini eestkostjad ja juhid oskavad tänu disainikesksele strateegiale saavutada kasvu tagava eesmärgiselguse, juhtides lahenduste juurutamisest tulenevaid muutusi ning pidades silmas kasutajate vajadusi nii organisatsioonis sees kui ka väljaspool.
Lisaks Michael Thomsonile esinevad kaasava disaini ekspert Jak Spencer Londonist ja tarkade tekstiilide spetsialist Oscar Tomico toovad meieni elu paremaks disainimise näiteid. Sellest, kuidas elustada disainikultuur organisatsiooni kontekstis, räägib Christian Pagh Taanist. Disainiteadlikkusest linnaarengus ning disainiharidusest arutlevad Ornamo president Kristian Keinänen ja Kristjan Mändmaa. Jüri Kermik keskendub Eesti vineeri- ja mööbliteemadele üleminekuaastatel. Simo Heikkilä arutleb käeliste oskuste hääbumisest. Deborah Aldenilt kuuleme New Yorgi näite põhjal, kuidas määratleda 21. sajandi moetööstust. Graafikasõpradele pakub Thilo von Debschitz huvitava uurimistöö.
Seminari modereerib Ilona Gurjanova ja paneeli juhatab Michael Thomson.
