Kokku plaanib riik järgmistel aastatel toetada tuhande korterelamu renoveerimist, investeerides selleks 102 miljonit eurot.

„Lõviosa Eesti kortermaju on ehitatud ajal, mil energiasäästule ei pööratud tähelepanu. Seetõttu on kommunaalkulud kõrged ning eluasemele kulub tähelepanuväärne osa perekonna sissetulekust,“ ütles Urve Palo. „Toetades elanikke majade kordategemisel aitab riik kaasa sellele, et inimestele jääks pärast hädavajalike kulude tasumist rohkem raha kätte. Kutsun korteriühistuid kindlasti toetust taotlema.“

Eelnõu järgi hakatakse rekonstrueerimistoetust andma kolmes osakaalus — 15%, 25% ja 40% tööde maksumusest, osakaal sõltub saavutavast energiasäästust ja tehtavatest töödest. Erandina on 10 protsendi võrra suuremad Ida-Viru maakonnas paiknevate elamute rekonstrueerimistöödeks antava toetuse osakaalud.

Lisaks toetatakse 50% ulatuses ehitusprojektide koostamise, tehnilise konsultandi teenuse ja omanikujärelevalve teenuse kulusid.

Eelmisel perioodil oli suurim toetuse määr 35%. Suurem toetus tähendab seda, et ka ootused projektide tulemustele ja ettevõetavate tööde mahtudele on mõnevõrra tõusnud. Kuna praegune renoveerimise praktika on näidanud tõsiseid puudujääke just korterite ventilatsiooniga, on kõikidele toetuste tasemetele määratud ka miinimumnõuded ventilatsioonile.

Toetus on suunatud enne 1993. aastat ehitatud korterelamutele, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse omandis, majas peab olema vähemalt kolm korterit.