„Hoiuseintressid on nii all, et isegi tähtajalise hoiuse pealt teenitava tulu sööb elukalliduse tõus lihtsalt ära, aktsiaturud on juba pikemat aega väga hüplikud, investeerida saab ka toorainetesse. Aga milline keskmine eestlane ostab maailmaturult kulda, naftat, vaske, niklit või maisi? Igasugused võlakirjad on ka piisavalt võõrad, et lihtne inimene käib ka nendest kaarega mööda,“ arutles Tabur. „Järele jääbki kinnisvara. Asi, mida katsuda, mis on alles ka homme ning ülehomme ja mida on võimalik päevapealt üüritulu tootma panna,“ selgitas ta.

Kui vaatame viimaste aastate kinnisvaratehingute struktuuri, siis üha enam ostetakse korter või kaks ainult omavahendite eest just üürileandmise eesmärgil, inimesed ehitavad raske tööga kogutud raha eest endale nn neljandat pensionisammast, sest vähemalt Tallinnas ega Tartus pole üürihindade drastilist kukkumist vaja karta — unarusse jäetud väikepiirkonnad jooksevad tühjaks just kahe suurema Eesti linna suunas,“ lisas Tabur.