Müüja hinnaootus versus tegelik turuhind
Esiteks on kodu seotud mälestuste ja emotsioonidega. Seda eriti siis, kui seal on kaua elatud ja oma maitse järgi remonditud ning sisustatud. Kõige selle taustal tekib loomulikult ootus kogu see emotsioon ja panustatud aeg kuidagi moodi müügihinnaga tagasi saada.
Teiseks annavad vahel eksliku pildi meedias ilmuvad üksikud infokillud ja statistika kinnisvaraturu arengute kohta. Õige pildi nägemiseks peab statistikasse süvenema ja sinna rohkem „sisse vaatama.“ Näiteks räägib statistika hetkel seda, et Tallinnas on aastaga kinnisvarahinnad tõusnud 10%. Samal ajal on vanemate korterite hinna püsinud muutumatuna. Kui nüüd vanema korteri omanik kuuleb, et hinnad on tõusnud 10% ja teine pool infot jääb saamata, siis võib see olla piisavaks põhjuseksvara ülehindamiseks.
Kinnisvaramaakleri üks kohustus on anda infot reaalse turuolukorra ja müügihinna kohta. See võib olla emotsionaalselt väga keeruline ülesanne, sest võib valmistada müüjale pettumuse ja tekitada palju meelehärmi. Seetõttu jätavad osad maaklerid selle osa tööst tegemata. Hea maakler on müüja vastu aus ja otsekohene. Hea maakler ütleb müüjale, mis on maksimaalne hind, millega vara müüa õnnestuks, kuigi jah, maakleri ülesanne müüja esindajana on müüja vara võimalikult kõrge hinnaga. Loomulikult on omanikul õigus alustada müüki sellegipoolest kõrgema hinnaga, kuid sellisel juhul on ta vähemalt teinud informeeritud otsuse, mitte ei tee seda teadmatusest.
Suurematel kinnisvarabüroodel on ligipääs tehingustatistikale, kust näeb väga täpselt, mis hinnaga ja millal on tehtud reaalsed tehingud konkreetses piirkonnas. See statistika ei peegelda soovunelmaid, nagu seda võivad teha kinnisvaraportaalid, vaid näitab tegelikke numbreid. See info, kombineerituna kinnisvaraportaalides oleva pakkumiste infoga, annab adekvaatse pildi reaalse hinna kohta, millega jõutakse ka tehingusse.
