Kuid mitte ainult tuli ei tee eluhoonetele kahju, vaid ka loodusjõud — möödunud aastal reageeris Päästeamet Pärnumaal 35-le tormi või mõne muu loodusjõu põhjustatud kahjule.

See statistika ei anna mitte mingit kindlust, et uued kahjujuhtumid lähevad Sinu majapidamisest kaarega mööda. Seda enam, et praegu on käes aasta heitlikum pool, mil möllavad tormid ja saabumas on külmad ilmad. Kindlasti saad ise hoolika ja ennetava käitumisega palju kahju ära hoida, kuid vahel pole ka see piisav. Keegi ei saa oma kodu 100% turvaliseks muuta, kuid riske on siiski võimalik maandada.

Veendu, et küttesüsteem on terve ja töökorras

Külmade ilmade saabudes asutakse ahjusid ja kaminaid usinamalt kasutama, keskküttega korterites võetakse appi elektriradiaatorid. Seega saavad pikalt vähe kasutatud kütteseadmed korraga suure koormuse osaliseks. Et vältida üht peamist tulekahju põhjust — tahma süttimist lõõris –, tuleb ahju, kaminat, pliiti, korstnat ning lõõre korrapäraselt puhastada. Õige on seda teha vähemalt korra aastas, vajaduse korral kindlasti sagedamini. Ka kodune elektrisüsteem peab olema kontrollitud ja korras, sest külmade ilmadega kasutatavad elektrilised lisakütteseadmed suurendavad oluliselt elektrisüsteemi koormust. Jälgi, et Sa oma kodu elektrisüsteemi üle ei koorma.

Ära jäta tuld järelevalveta

Lahtine tuli nõuab pidevat jälgmist, ära jäta küdevat kaminat või ahju järelevalveta. Katkisest kütteseadmest võib välja lennata sädemeid, mis on suureks ohuks läheduses olevatele kergesti süttivatele materjalidele. Kui Sa veel ei ole oma ahju, pliiti või kaminat kontrollinud, siis on viimane aeg veenduda, et neis pole ühtegi üleliigset ava ega pragu. Sädemeid võib välja pilduda ka kaminast või lahtisest ahjuavast. Seega ära hoia kütteseadme lähedal vanu ajalehti ega vaipu, patju ja tekke, mis võivad kergesti süttida. Samuti ei ole hea mõte oma riideid ahju- või kaminaava juures kuivatada — ka sellest võib alguse saada tulekahju. Kaminas on targem kasutada kütmiseks lehtpuid, sest need tekitavad vähem sädemeid kui okaspuud.

Kindlasti ära kasuta jäätunud torude sulatamiseks lahtist tuld, vaid soojakaableid või soojapuhurid.

Kontrolli suitsuandureid

Paljud tulekahjud saavad alguse just öösiti, kui elanikud juba magavad ning tuli saab omatahtsi tegutsema asuda. Siinkohal on väga oluline, et majas või korteris oleks töökorras suitsuandurid, mis annavad ohust märku enne, kui on juba lootusetult hilja. Ahjuküttega majades peaks lisaks suitsuanduritele olema ka vingugaasiandurid, mis teavitavad varakult eluohtlikkust vingugaasist. Andurite töökorda tuleb kontrollida iga nädal ning vajaduse korral patarei välja vahetada. See on vähim, mida saad oma elu ja kodu kaitsmiseks teha.

Võta tormihoiatust tõsiselt

Kui ilmaennustus teatab saabuvast tormist, sea end ja oma majapidamine tormiks valmis. Vaata oma hoov ja rõdud üle sellise pilguga, et seal poleks kergeid esemeid ega lahtist mööblit, mis suure tuulega võivad lendu minna ja palju kahju tekitada. Pargi oma sõiduk lagedale alale või garaaži, et ükski murduv puu ei saaks seda kahjustada. Arvestada tasub ka elektrikatkestustega. Elektriga töötavaid seadmeid on võimalik kaitsta katkematu toiteallika ehk UPS-iga. Veel kindlam on elektrikatkestuste suure ohu korral kõik elektriseadmed ise välja lülitada ja kasutada ainult hädavajalikke. Arvesta, et tormist tingitud pingekõikumiste tõttu võib vooluvõrku ühendatud kodune elektroonika kannatada saada.

Vaata üle oma kindlustusleping ja tingimused

Kui Sul pole veel oma kodu ja vara kindlustatud, kaalu kindlasti selle vajalikkust. Keegi ei saa oma kodu 100% turvaliseks muuta, kuid riske on siiski võimalik maandada.

Allikas: ERGO