Pilt muutus oluliselt 2007. aasta lõpus seoses ülemaailmse majanduskriisiga. Pangad vähendasid eluasemelaene ja see kajastus järsult tehingute arvus ja hindades. Üle-eestiliselt on elamumaa hinnad kinnisvaraturu tipuga võrreldes langenud ligi kolm korda, kuid piirkonniti on muutused väga erinevad. Alates 2009. aastast hakkasid hinnad küll tasapisi kasvama, kuid tehingute arvus hüpet ei toimunud. Viimastel aastatel (2013-2014) on tehinguid siiski rohkem olnud, kuid hinnad on pigem langenud.

Nii kõrgema hinnataseme kui ka tehinguaktiivsuse poolest eristuvad Eesti suuremad linnad ning Tallinna ja Tartut ümbritsevad omavalitsused. Samas tuleb märkida, et ka omavalitsuste siseselt võivad hinnad suuresti erineda. Suuremad erinevused ilmnevad eelkõige Tallinna ja Tartut ümbritsevate valdades. Mida kaugemale aga jäävad vallad suurematest keskustest, seda väiksemaid hinnaerinevusi võib täheldada.

Kui aga võrrelda praeguseid hoonestamata elamumaa hindasid 2001. aasta korralise hindamise aegsete hindadega, siis ilmneb kasvutendents. Mõnedes omavalitsustes on hinnad kasvanud kaks ning mõnes isegi kuni kaheksa korda. Samas on kõigi Eesti piirkondade hoonestamata elamumaa väärtuste väljatoomine keeruline, kuna mitmetes piirkondades ei ole tehtud adekvaatse hinnangu saamiseks vajalikul määral tehinguid. Ka mõjutavad hindu mereranna lähedus, kaugus suurematest linnadest, krundi pindala. Näiteks kõige suurem mõjutsoon on Tallinna ümbruses, kus see linnulennult ulatub ligikaudu 30 kilomeetrini. Tartu ja Pärnu mõjutsooni ulatus on linnulennult ligikaudu 10 km.

Hoonestamata elamumaana on ülevaates käsitletud selliseid maatükke, mille sihtotstarve on sajaprotsendiliselt elamumaa. Aluseks on võetud Maa- ameti tehingute andmebaasis registreeritud tehingute statistika.