Mihkel Oiderma sõnul uuritakse kinnisvarainimestelt tihti vähem või rohkem hüpoteetilisi küsimusi nagu mis võiks olla Riigikogu hoone turuhind. “Tõenäoliselt on tegemist kalleima riigihoonega, mille ligi 14 000 ruutmeetrit võiks kokku maksta 70 miljonit,” rääkis Oiderma.

“Kui riik peaks pankroti või mõnel muul põhjusel oma varad rahaks tegema, siis Stenbocki maja on küll vaid 2500 ruutmeetri suurune, kuid selle turuhind võiks jääda 25 miljoni euro juurde. Presidendilossi hind Kadriorus on samas suurusjärgus, 20 miljonit eurot,” ütles Oiderma.

“Riigi ja rahva jaoks on tegemist hindamatute sümbolitega, aga kui number juurde panna, siis need võiks olla alghinnad. Hinna määramisel on arvesse võetud piirkonna hinnastatistikat ning reaalsel pakkumisel võiksid hinnad isegi kuni 50 protsenti tõusta,” lisas OIderma.

Kinnisvaraeksperdi sõnul on Eesti kalleimad hooned suured kaubanduskeskused ja büroomajad. “Tõenäoliselt on kõrgeima turuhinnaga Viru keskus, millele järgnevad SEB pangahoone ja Rocca al Mare keskus.”

Hind kujuneb pakkumise käigus ja näiteks hiljuti poole miljoniga oksjonile pandud Narva Aleksandri kirik ostjat ei leia. “Maailmas on kirikutest ümberehitatud nii isikupäraseid eramuid, spordisaale kui kultuurikeskusi, aga Eestis sellist pretsedenti pole ning ostjat on väga keeruline leida.”