See on ühtlasi tuba, millest ma päris alguses alustada kavatsesin kodu kujundamisel. Hommikul pärast korteri kätte saamist ärkasin vara — ühes käes tapeediliim ja teises pisut pahtlit. Jõudsin terve seina ära tapeetida enne kui pidur peale pandi. Ja sellest tapeedist ei ole enam midagi alles, ega üldse tapeedist tegelikult. Rullid kolisid keldrisse ja pahtli sai töömees endale.

Tuba enne

Mäletan seda hetke, kui põrand maha sai ja seinad valged olid. Rene oli just laua valmis saanud, diivan oli juba varasemalt olemas. Kõik oli paigas ja uskusin, et enam paremaks minna ei saa! Täna mõtlen seda juba jälle, kuigi vahepeal on muutunud ikka väga-väga palju ja pilt esimesest “peaaegu valmis” elutoast tundub kohati naljakas.

Ruumi kohta on see meil päris avar. Piisavalt suur, et üks nurgake on eraldatud kontorile. Elutoast avaneb pääs rõdule, mis annab sellele lisaväärtust. Ka magamistuppa pääseb just sellest toast.

See on ainus ruum meie kodus, kus polegi kõik nii must-valge. Pruun diivan lisab kerget soojust, millele töötab kaasa ka hall diivanilaud ja hall telekaalus. Järgmine plaan on mõned Londonist kaasa ostetud postrid seina panna ja ehk diivangi ära vahetada. Tegelikult tundub, et ma hakkan juba teist ringi peale tegema! Jah, nii see on — kodu on ikka nagu Tallinna linn, mis iial valmis ei saa…

  • Kuidas valmis Miramii kunstiriiul, loe SIIT.
  • Kuidas Miramii ja Rene ise põrandalambi meisterdasid, loe SIIT.
  • Vahva ja heegeldatud istumisalus — selle valmimisest loe SIIT.
  • Kuidas tühjad seinad piltidega täita, sellest kirjutab MIramii SIIN.
  • Kodukontorgi mahub elutuppa. Vaata SIIT.