Väetamise ABC


Väetamise ABC
Bauhof

Nii nagu inimesed, vajavad ka taimed kasvamiseks energiat. Millised on väetamise põhitõed, milliseid toitaineid valida, et saada suuremat saaki, sellest kohe lähemalt.

Taimede toitaineteks on keemilised elemendid, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei saa asendada mõne teise elemendiga. Kõige rohkem ootavad taimed, et annaksime neile lämmastikku (N), fosforit (P) ja kaaliumi (K), ning riburada tulevad järele kõik teised elemendid: kaltsium, magneesium ja teised.

Taimede hea kasvu ja arengu määrab ära see element, millest on kõige suurem puudus. Paljudel taimedel (nt kurk, salat, till) on halb komme endasse ahnitseda liigset lämmastikku ja siis räägitakse liigsest nitraatide sisaldusest taimes ning ei oma tähtsust, kas tegu on loodusliku või tööstuslikult toodetud lämmastikuga. Kõige lihtsamaks näiteks on tomat, mille viljad ei lähe enne punaseks, kui lämmastiku-kaaliumi suhe on paigas. Samas on tomati viljatipumädaniku korral tegemist kaltsiumipuudusega. Mõlema toitumishäire põhjuseks võib olla liiga külm muld, suure kloorisisaldusega väetise kasutamine jne.

Vaadates väetiseriiulit, on väikeaiapidaja muutuste keerises, sest müügil on nii väetamise ajaloo algusest pärit liht- ja liitväetisi (superfosfaat, karbamiid jt), eraldi kevad-, suve- ja sügisväetisi. Aastaaegadest tingitud valiku põhjuseks on, et kui taimede väetamiseks antavad fosfor ja kaalium püsivad mullas päris hästi, siis lämmastik on väga liikuv (veega välja uhtumine, mullapinnalt lendumine + taimede komme seda liialt tarbida) ja see ei olene sellest, kas tegu on loodusliku või mineraalse lämmastikuga. Kevadväetised sisaldavad rohkesti lämmastikku, et taimed saaksid sisse hea kasvuhoo, suvised on tagasihoidlikuma lämmastikusisaldusega. Sügisväetis sisaldab peamiselt fosforit ja kaaliumi, et „sundida” taim lõpuks puituma, õitsema ja viljuma. Hooajaline markeering kergendab väetamist, kuna aiaomanik ei pea endale selgeks tegema, et nitraatlämmastik on kiirema toimega kui ammooniumlämmastik, ning millal oleks õige aeg kasutada kaaliumkloriidi, et vihm (või ka nt lumesulamisvesi) saaksid liigse kloori mulla sügavamatesse kihtidesse ja põhjavette uhtuda.

LOE EDASI BAUHOFI AIAPARADIISI BLOGIST

Artikkel on valminud Bauhofi koostöös Substrali aianduskonsultandi Eneli Kägeriga.

Seotud artiklid:
SUVELILLEDE VÄETAMINE https://www.bauhof.ee/et/aiaparadiis-suvelillede-vaetamine
PÜSIKUTE NING ÕITSVATE PUUDE-PÕÕSASTE VÄETAMINE https://www.bauhof.ee/et/aiaparadiis-pusikute-ning-oitsvate-puude-poosaste-vaetamine
KAS UNIVERSAALNE VÕI ERIVÄETIS? https://www.bauhof.ee/et/aiaparadiis-kas-universaalne-voi-erivaetis