Tublimatel aiapidajatel on kindlasti noored igihaljad okaspuud ja teisedki põõsad juba kaetud, kuid neil, kes seda veel teha pole jõudnud, tasuks kiirustada! Päeva ajal soojalt särav päike ja pakane üheskoos võivad tekitada igihaljastele puudele ja põõsastele korralike päikesepõletusi.
Soojemalt paistev päike ergutab taimi kasvama ja paneb lehtedes või okastes mahlad liikuma. Vesi aurustub lehe või okka pinnalt ning külmunud pinnasest ei saa juured vett kätte — tulemuseks on janusse jäetud lehed või okkad. Sellist olukorda nimetatakse füsioloogiliseks põuaks — lehed või okkad kuivavad vee puuduses. Kõige rohkem saavad enamasti kannatada lumekatte vahetus läheduses olevad oksad, sest lumi peegeldab ja võimendab päikesekiirgust. Hooletul aednikul võibki juhtuda, et kevadel, kui lumi sulab, on pool põõsast ilus roheline ning lumepealne osa on kahjustunud. Kui taimed on lume all, siis ei ole neid küll mõtet sealt välja hakata kaevama, et neid kangaga kinni katta. Nii võib aitamise asemel taimedele hoopis kahju teha. Tuleks lihtsalt jälgida, kui päike hakkab lund taime ümbert ära sulatama ja taim jääb ereda kevadpäikese kätte, tuleks varjutuskangaga või kuuseokstega teda päikese eest kaitsta.
Varjutamine varjutuskangaga
Segi ei tohi ajada varjutuskangast ja katteloori! Katteloori ei tohi mingil juhul kasutada varjutamiseks, kuna see tekitab vastupidise efekti. Katteloor loob taime ümber mõnusa sooja keskkonna, ergutades nii taime mahlade liikumist okastes või lehtedes ja tulemuseks on jällegi füsioloogiline põud. Varjutuskangas on tumeroheline ja auklik nagu sibulavõrk, see ei soenda taime vaid varjab seda päikese eest. Küsitav on küll see tumeroheline värv, mis tegelikult ju tõmbab päikese valgust, aga selline see juba kord on ja siiani on ka aidanud!
Varjutamine kuuseokstega
Madalamaid taimi saab varjutada ka kuuseokstega, lükates oksad otsapidi maasse (lumme) ja sidudes ülevalt ladva juurest oksad kokku. Jälgida tuleb, et kõik võrse otsad ja noored kasvud saaksid katte alla. Varjutama peaks kuni aprilli teise pooleni, kui maapind on täielikult üles sulanud, enne ei tohiks kangast või oksi taime ümbert või pealt ära võtta. Varjutada tuleks okaspuid kindlasti paaril istutamisjärgsel aastal, sest noorte puude juurestik on pinnale lähemal ja külmub kergesti läbi.
Varjutamist vajavad kindlasti pukspuud; rododendronid, mis kasvavad päikesele avatud kohas; ida-elupuu ja hariliku elupuu sordid; jugapuud; kadakate liigid ja sordid; ebaküpressid ja kanada kuusk ’Conica’, ’Alberta Globe’ jt sordid. Varjutamist ei vaja harilik kuusk ja mänd ning heitlehised rododendronid! Lisaks okaspuudele ja rododele vajavad varjutamist ka igihaljad padjandtaimed kiviktaimlates. Praegu katab neid kaitsev lumekiht, kuid ka siin tuleb jälgida, et kui taimed lume alt välja sulavad, tuleks neile kuuseoksad peale laotada. Lumekiht võib muutuda ohtlikuks pärast sula, kui selle peale tekib jääkoorik, mis ei lase õhku läbi, siis tuleks koorikusse augud torkida või koorik hoopis eemaldada.
Kuidas kaitsta puid ja põõsaid üleliigse lume eest?
Kõige suuremat ohtu kujutab puudele ja põõsastele sulailmade aegne sadu, mis kulmineerub miinuskraadidega. Nii võib juhtuda, et okstele sadanud lumi jäätub okste külge ja taimedele jääb pikaks ajaks liigne raskus. Raske lumi vajutab oksad laiali või murrab katki. Külmaga on oksad ka palju hapramad, kui soojade ilmadega. Pikema saju ajal või peale saju lõppu võib käia puudelt ja põõsastelt lund maha raputamas. Juba sügisel võib püstise kasvuga okaspuuvormidel mõne vähemärgatava nööriga ümber põõsa kerida ja oksi veidi toestada, siis ei saa oksad paksu lumega allapoole koolduda. Igasugused vormipuud ja põõsad saavad kõige enam kannatada. Juba külmunud lund ei tohi enam üritada maha raputada- murduvad maha okkad ja vigastub koor. Oksad tuleb vajadusel toestada, et vältida murdumist.
Viljapuude kaitsmine näriliste ja metsloomade eest
Lisaks taimede varjutamisele tuleks aias kaitsta ka, näriliste ja metsloomade eest viljapuid. Viljapuude tüve ümbert tuleks lumi kõvasti kinni tallata, et hiired ei pääseks lume all puu koort kahjustama. Tüvede ümber võib siduda ka tugevamat paberit, et jänesed koorele ligi ei pääseks. Läbi aegade on kasutatud ka rohelist seepi, millega on viljapuude tüved kokku määritud ja lupjamist, mis aitab ka päikesepõletuse vastu. Tegelikult võiks metsloomadele panna aeda mõne kaseviha, õunu või porgandit, et neid viljapuudest eemal hoida. Sest eks nad tule meie aeda ju tühja kõhu pärast ja toitu otsima, mida nad mujalt enam ei leia!
Allikas: Kärner ja Ko, Aiaidee.ee
