Päikesepaisteliste ilmadega soojendab päike okkaid ja lehti ning vesi hakkab nende pinnalt auruma. Kiirgust võimendab erevalge lumi, kust kiired tagasi peegelduvad. Kuna maa on külmunud ja juured ei saa sealt vett kätte, siis saavad okkad ja lehed põletada ning kuivavad. Võrasse jäävad mitmeks aastaks koledad pruunid laigud. Kui päikesepõletus on väga tugev, võib taim isegi hukkuda. Varjutuskangas lükkab puu kasvuperioodi algust edasi ajani, kuni maa on juba sulanud ja juured saavad maast vett kätte.

Milliseid taimi on vaja varjutada?

Varjutuskangaga tuleb kindlasti katta igihaljad rododendronid, pukspuud ja ebaküpressid, kanada kuused ’Conica’, ’Alberta globe’ , ida-elupuu ja hariliku elupuu sordid, kadakad, jugapuud ja mõned kiviktaimla taimed nagu kivirikud, ibeerised ja liivateed.

Varjutamist tahavad ka paaril istutusjärgsel aastal okaspuud, sest noorte puude juurestik on pinnapealne ja külmub kergesti läbi. Esimesel kahel kevadel peale istutamist tuleb ka elupuuhekk varjutuskangaga katta. Varjutamata noor elupuuhekk hukkub. Kui talv on olnud pikk ja väga külm, on maapind kevadel veel kaua sügavalt külmunud. Sellisel juhul võib varjutada igaks juhuks ka vanemat hekki, eriti heki lõunapoolset külge.

Varjutamist ei vaja meie harilik kuusk ja mänd. Samuti ei vaja varjutamist heitlehised rododendronid, kuna nad heidavad sügisel lehed maha ega karda varakevadist päikest.

Millega varjutada?

Varjutamiseks on lihtne kasutada spetsiaalset varjutuskangast. Varjutus- ja tuulekaitsekangas on tugev, polüpropüleenist kootud erineva tihedusastmega võrk, mis on tavaliselt rohelist või musta värvi.

Mitte mingil juhul ei tohi puid katta katteloori või kilega! Kui päike valgele loorile peale paistab, siis see hoopis võimendab põletust.

Lisaks sellele, et varjutuskangas hoiab taime päikesepõletusest, kaitseb võrkjas kude ka tuule eest. Nii nagu inimesel, on ka taimel väga külm, kui puhub vali tuul, miinuskraade ei pruugi seejuures eriti palju ollagi, sest Tuul võimendab külma.

Pilt: Hansaplant

Kuidas kangas ümber puu kinnitada?

Esimene tööetapp on põõsa kokkusidumine ja toestamine. Noorte pikkade ja pehmete okstega taimede võrad tuleb sügisel nööriga kergelt kinni siduda, vastasel korral vajutab lumi oksad laiali, need murduvad ja suvel õige võrakuju enam ei taastu. Niisugused okaspuud on näiteks hariliku kadaka sordid ja kaljukadakas. Väiksemate okaspuude kohale oleks kasulik teha tugiraamistik juba sügisel, sest hiljem võib toestuskeppide külmunud maasse surumine olla vaevarikas ning võra kokkutõmbamine liiga külmal ajal võib põhjustada kahjustusi.

Juba sügisel liiga vara taime kinni katta pole õige, sest taim kasutab veel õuevalgust ning katmine katkestab taime enda talveks valmistumise. Kui on lumerohke talv, tuleb pärast lumesadu põõsad lumest vabastada, sest raske lumekoorem võib taimi kõvasti vigastada.

Jaanuaris-veebruaris varjutuskangaga katma hakkamisel tuleb jälgida et, eriti hoolikalt oleks kaetud taimede ladvad ja uued kasvupungad. Materjal seotakse puu ümber kinni nööriga. Taimedele tuleb kangas ümber mässida mitmekordselt, mitte ühe keeruna! Kuna varjutuskangas muutub talvel lume all raskeks, siis tugiraam hoiab ära väiksemate taimede okste murdumised.

Varjutuskangad eemaldatakse kevadel alles siis, kui maapind on täiesti sulanud. See võib juhtuda alles aprilli teises pooles või isegi mai algul.

Kas varjutuskangast saab ka muul otstarbel kasutada?

See kulub ära pärast okaspuude istutamist, et vähendada aurumist, taim juurdub kiiremini. Varjutuskangaga saab tugeva päikese eest kaitsta ka kõiki teisi aiakultuure pärast istutamist nii avamaal kui kasvuhoones, see on õrnematele taimedele heaks kaitseks ka tuule eest. Koduaias võib kangaga kaitsta maasikapeenraid, sõstrapõõsaid ja kirsipuid lindude eest.

Allikas: Hansaplant

LOE VEEL: