Rooside sordirühmad ja nende omadused
Roose liigitatakse erinevatesse sordirühmadesse eelkõige põlvnemise e. aretusloo ja välimuse järgi. Igal sordirühmal on sarnased omadused, mida omakorda täiendavad veel kindlad sordiomadused. Ka võime jagada roose vanadeks ja nüüdisaegseteks. Jaotada neid kõrguse järgi alustades 20-25cm kõrgustest miniroosidest ja lõpetades 2-3 m kõrguste roniroosidega. Või rühmitada kasutuskoha järgi peenra-, roni-, pinnakatte,- ja pargiroosideks. Samas võime pinnakatterooside hulka liigitada ka polüantrooside sorte või vaadelda pargiroosidena vanu ajaloolisi roose ning ka uuemaid ja talvekindlamaid põõsasroose.
Siinkohal toome ära enamlevinud sordirühmade jaotuse:
Tuntud ja armastatud, rikkalikult õitsevad 40- 100 cm kõrgused põõsad. Õied asetsevad kas üksikult või suurtes kobarates. Vajavad talvekatet. Siia alla kuuluvad:
Teehübriidroosid (TH) on kauni õiekujuga täidisõielised roosid, kasvades 60-100 cm kõrgusteks väheharunevate okstega põõsasteks. Sobivad hästi lõikeõiteks.
Floribundroosid (F) on eelmisest veidi madalama kasvuga, 50-80 cm, dekoratiivsed roosid. Põõsad on tihedamad ja õied on kogunenud suurtesse 3-10 õienupuga õisikutesse. Tihti on õied ka tugeva lõhnaga.
Teisi levinud roosisorte:
Polüantroosid (Pol) on madalad 20-50 cm kõrgused hästi hargnevate okstega põõsad. Meil tuntud kobarroosid, kus väikesed õied on kogunenud suurtesse õisikutesse, 20-50 õit.
Miniroosid(Min) on tillukesed, 15-30 cm kõrgused, tihedad kääbuspõõsad. Kasvatatakse ka toas potiroosina.
Pinnakatteroosid (Bod) on 20-50 cm kõrgused kaarjate võrsetega kauaõitsevad põõsad. On hea vihma,- talve,- ja haiguskindlusega. Moodustavad ühtlase, pinda katva „õievaiba.“
Põõsasroosid (S) on 1,2-1,8 m kõrgused õierikkad roosid, mis sobivad hästi üksikult või rühmana murusse kasvama. Erinevalt pargiroosidest vajavad põõsasroosid vastu talve muldamist ja ka kerget talvekatet.
Antiikroosid ja inglise roosid on hetkel kõige trendikam sordirühm kuuludes siiski sisuliselt põõsasrooside seltskonda.
Inglise roosid (neid nimetatakse ka Austini roosideks) on sordiaretaja David Austini poolt aretatud ja patenteeritud sordirühm, kus on ühendatud vanade inglise pargirooside õite ja põõsa kuju uute rooside värvikülluse, korduva õitsemise ja haiguskindlusega. Antiikroosid jäljendavad samuti oma olemuselt vanu romantilisi lossiroose, kandes edasi nende õite kuju ja hurmavat lõhna. Uued sordid on aga haigus- ja talvekindlamad, ning korduva õitsemisega.
- LOE EDASI BAUHOFI AIAPARADIISI BLOGIST
SEOTUD LOOD:
