Rooside haigused ja kahjurid — kuidas ära tunda ja lahti saada
NB! Pea meeles, et haiguste ja kahjurite kahjustatud lehed jäävad ka peale pritsimist kahjustatuks. Vanade lehtede lehekoed ei taastu, küll aga on terved uued lehed.
Roosi jahukaste
Lehtedel, hiljem ka õievartel ja noortel võrsetel valkjashall jahukirme. Haigestunud lehed tõmbuvad omakorda lillakaks ja deformeeruvad. Esimene märk jahukastest on see, kui noored lehed hakkavad kurruliseks muutuma. See haigus suudab väga kiiresti edasi levida.
Kõige kergemini nakatuvad jahukastega need taimed, mille haiguskindlus on nõrgenenud ülekastmise, veepuuduse, liigse istutustiheduse või toitainepuuduse tõttu. Parim viis roosi jahukastet ennetada on luua taimedele ideaalsed kasvutingimused. Tõrjeks pritsida.
Roosi tahmlaiksus
Lehtedel mustad, tahma meenutavad laigud. Tugeva tahmlaiksuse esinemise korral võib suve lõpuks roosid sootuks ilma lehteteta jääda. Ühtlasi võivad lehed haiguse tõttu kollaseks tõmbuda. Kõige vastuvõtlikumad on noored, vähem kui kaks aastat vanad lehed. Tahmlaiksust põhjustavad seened suudavad ka talve üle elada. Selleks, et kogu haiguskäik kevadel uuesti otsast peale ei hakkaks, tuleb haigestunud roosid sügisel tagasi lõigata.
Looduslik abivahend tahmlaiksusega võitlemiseks on väävel. Väävlikiht ei lase haigust tekitavatel seentel kasvada. Samas tuleb väävlit taimedele kanda juba enne kui seeneeosed sinna jõuavad. Kevadel veel puhkeseisundis olevad taimed tuleks väävliga üle pritsida. Protseduuri on vaja korrata üsna sageli, kuna vihm peseb väävli maha. Väävel on väga hea looduslik vahend tahmlaiksuse ennetamiseks ja seda sobib kasutada ka roosi-jahukaste ning roosi-rooste puhul. Pritsida ennetavalt.
Roosi rooste
Lehtedele ilmuvad punakas oranžid laigud. Kahju avaldub esmalt lehtede alumisel poolel.
Need roostekarva reljeefsed laigud tõmbuvad sügise saabudes mustaks ning kui haigustekitajat ei hävitata, avaldub roosi-rooste kevadel taas samade taimede peal. Selle haiguse mõjul viskab roos lõpuks kõik lehed maha.
Roostehaigusega kipus olevatelt taimedelt tuleb kõik kahjustunud lehed ära korjata. Lisaks soovitatakse ülejäänud lehestikule kord nädalas looduslikku seenhaiguste vastast vahendit pihustada.
Lehetäid roosil
Õievartel ja pungadel on väikesed rohelised putukad. Kõige sagedasem roosikahjur, mida on õnneks ka väga kerge tõrjuda. Need putukad on roosiaedades tavalised külalised, kes sarnaselt kedriklestadele kahjustavad roose neist lehtede kaudu taimemahla välja imedes. Lehetäid võivad olla nii pruunikad, rohelised kui punased ja teinekord on nad grupiti õite või lehtede alla kogunenud.
Lehetäid võib ka tšilliga rohelise seebi, spetsiaalse hooldusvahendi, kahjuritõrje või lahusega maha pesta. Lehetäidest vabanemiseks võib aidata ka taimede veega loputamisest või täide looduslike vaenlaste lepatriinude kohale meelitamisest.
Kedriklest
Lehed muutuvad kollasekirjuks, jäävad kängu, õied väärarenenud. Väga ebameeldiv putukkahjur, keda on silmaga väga raske märgata. Massilisel esinemisel teevad aias väga palju pahandust ja nendega on raske võidelda, sest tavalised taimemürgid ei suuda kedriklesta tõrjuda. Kedriklestad on tillukesed kollakast, punast või rohelist värvi putukad, kes klammerduvad lehtede alumisele poolele ning imevad roosidest lehtede kaudu taimemahla ning toitaineid. Kuumal ja kuival suvel on kedriklestade oht suurem.
Sageli piisab putukate eemaldamiseks lihtsalt taimede pesemisest, sest tugev veejuga raputab väikesed kahjurid lehtedelt maha.Taimi veega pritsides tuleb lehtede alumistele pooltele eraldi tähelepanu pöörata. Võib kasutada ka petsiaalset vahendit, mille leiab aianduskauplusest.
Tekst ja fotod: Hansaplant
LOE VEEL:
