NÕUANDEID │ Kõik, mida tasub teada sügisväetamisest

Nippe ja nõuandeid!

NÕUANDEID │ Kõik, mida tasub teada sügisväetamisest
Foto: Shutterstock

Mitmeaastased taimed hakkavad suve lõppedes valmistuma talveks. Et puud-põõsad, püsikud ja muru suudaks talvekülmale ja haigustele kenasti vastu pidada ja oksad puituda, vajavad taimed väetamist. Sügisväetis valmistab taimed ühtlasi ette järgmise aasta kasvuks, õitsemiseks ja saagi moodustamiseks. Vale väetamine võib aga kasu asemel kahju tuua ning seetõttu kuluvad marjaks ära nõuanded, kuidas seda kõige õigem teha on!

Liigne väetamine võib kaasa tuua väetise leostumise ja taime huku. Tänapäeval on saadaval mistahes väetis kõigile kättesaadav, teadmised aga mitte. Pakil olevat juhist on raske jälgida, sest kogused on antud ruutmeetrile või hektarile, aga mitte kõik aiahuvilised ei ole alati matemaatikaga sina peal.

Väetamist läbi viies tuleb aru saada, et väetis on keemia sõna otseses mõttes, näiteks ühe aine üleküllus võib takistada teise aine omastamist. Kui kahtled, siis väeta pigem vähe kui liiast.

Süüa tahab saada kogu aed — muru, ilu- ja marjapõõsad, viljapuud ja lilled. Väetamist ei vaja kiviktaimla ja kehva pinnast armastavad taimed. Kui muruala koos taimealadega kokku arvutada, saame väetamiseks kuluvad ruutmeetrid. Mineraalväetist on sedasi veel eriti lihtne anda — külvad nagu rukist. Ainult taimedega arvestades võib tõesti hätta sattuda. Murus kasvavad puud ja põõsad saavad oma osa kätte siis kui muru on oma noosi ära võtnud. Selle vältimiseks ja muru väetisest ilma jätmiseks lööb inimene kangiga augud maasse. Kui arvutada ei oska, siis on jälle üleväetamise oht.

Loe veel

Seotud lood:

Tasub teada:

-Valgus on tähtis taime arengule
-Soojusest sõltub taimede kasvuaja pikkus
-Vee ülesanne taimes on olla üheks fotosünteesi lähteaineks
-Juurte kasv, toitainete ja vee omastamine sõltub hapniku juurdepääsust juurtele
-Umbrohtumus takistab väetiste omastamist
-Mulda tuleb anda tagasi samapalju toiaineid kui me saagiga eemaldame
-Orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamiseks tuleb vältida vee sattumist komposti ja sõnnikusse
-Mineraalväetisi kasuta kraanulites, sest kraanul ei tolma ja igas graanulis on kõik vajalikud elemendid koos. Või vedelväetisena
-Happelisi muldi tuleb lubjata, et mineraalväetis mõjule pääseks. See on vajalik köögivilja kasvatamiseks turbastel aladel. Spetsiaalsetele turbaaladele ja -peenardele lupja panna ei tohi kuna neutraliseerib hapu turba. Turbaaladele on olemas spetsiaalsed hapulembeste taimede väetised, näiteks rodoväetis ja mustikaväetis

Normaalseks kasvuks ja arenguks vajavad taimed toiteelemente: esmajärgulised on N, P, K ja teisejärgulised on Ca, Mg, S. Aga nad vajavad ka armastust ja hoolitsust! Vaata alati pakendilt makrolelementide N, P ja K vahekorda. Kui spetsiaalne väetis sisaldab rohkesti lämmastikku (N), siis seda sügisel taimele anda ei tohi, sest see soodustab kasvu, aga puitumata kasv saab talvel külmaga pihta. Selline väetis jäägu kevadiseks kasutamiseks maikuus. Sügisel antava väetise lämmastikusisaldus peab olema minimaalne.

Teada tasub ka seda, et lämmastik (N) on mullast väga kergesti lenduv ja väljaleostuv. Seetõttu tuleb lämmastikuga väetades jääda kindlasti etteantud normi piiresse. Pigem vähe kui palju. Liigne lämmastik soodustab ka lehetäide arengut.

Väetades peab arvestama mullastikuga

Üle Eesti on mulla struktuur väga erinev. Kuigi kaaliumi on meie muldades rohkem kui lämmastikku ja fosforit, on temast kui toiteelemendist sageli puudus. Kõige kaalimumivaesemad on liiv- ja turbamullad. Orgaaniline väetis (sõnnik, kompost, turvas) mitte ainult ei rikasta mulda toiteelementidega, vaid parandab ka mulla huumusvarusid ja tõhustab mulla mikrobioloogilist tegevust. Tänu orgaanikale mullas suureneb mineraalväetiste toime ja omastamine. Mulla vastupanuvõime välismõjude (ilmastik, niiskusrežiimi häired, liigtallamine, hapestumine) vastu suureneb. Paraneb mulla sõmeraline struktuur: rasked mullad teeb orgaanika kobedamaks ja kergemini haritavamaks, kerged mullad sidusamaks ja vettpidavamaks. Paraneb muldade soojusrežiim, sest huumusrikaste muldade tumeda värvuse tõttu suureneb päikeseenergia neeldumine. Suureneb CO2 sisaldus mullaõhus ja mullapinnalähedases õhukihis, millest omakorda sõltub fotosünteesi intensiivsus. Tänu orgaanilisele väetisele suureneb ka mikroobide arvukus mullas.

Kompostmulla kasutamine

Komposti on kõige õigem kasutada maaparandusainena, mis laotatakse maapinnale 2-5 cm kihina. Kasvuperioodil ladustades jäetakse kompost maapinnale katteks (multšiks), sügisel kaevatakse sisse. Komposti väetavad omadused sõltuvad tema toorainest. Majandus- ja aiajäätmetest tehtud komposti toitainesisaldus ei ole kuigi suur ja tema sobibki rohkem maaparandusaineks. Paljud taimed vajavad tõhusamaks kasvamiseks kiiremalt mõjuvaid väetisi, mistõttu tuleks komposti kangemaks teha lisaväetistega.

Makroelementide füsioloogilised puudused ja liiad

Lämmastik (N) on vajalik lehtede ja varte kasvuks. Puuduse tunnusteks on alumiste lehtede kahvatumine, lehed väikesed, taime võrsed on peened ja kahvatud. Juurestik on aga tugevasti arenenud, lehtede kasv lakkab enneaegu ning õitsemine, seemnete ja viljade moodustumine algab tavalisest varem. Liigse väetamise tunnused on võrsete ja lehtede kiire kasv, juurestik on nõrgalt arenenud, lehed suured ja tumerohelised, varred pehmed, lehtede servad kolletuvad, kärbuvad ja taim närtsib.

Fosfor (P) on vajalik õite ja viljade arenguks. Puudus avaldub väikestes sinakates lehtedes, kasvuperiood lüheneb, õitsemine hilineb, taime varred on peenikesed, taime areng on aeglane, juurestiku nõrk kasv. Liigse väetamise korral halveneb Fe, Mg, Zn omastamine, kasvuperiood lüheneb, õitsemine on kiire.

Kaltsium (Ca) on toitekeskonna reguleerija, mikroorganismide tegevuse soodustaja, süsivesikute ja valkude liikumise reguleerija. Ca soodustab juurekarvakeste arengut.

Puuduse tunnused avalduvad happelistel muldadel, noorte lehtede servad on heledad, keerduvad allapoole, õienupu vars sureb, juurestik nõrgalt arenenud, osa juuri pruunistub, kattub limase või korkja kihiga ja sureb. Liigne väetamine on tingitud kasvukeskkonna liigsest leelistumisest ja taim ei saa kätte pinnases leiduvat rauda ja boori.

Kaalium (K) soodustab juurte ja mugulate kasvu ning muudab vastupidavaks kuivuse, haiguste ja talvekülma vastu. Kaaliumi puudus pidurdab kasvu. Liigse väetamise korral taim närbub ning kaltsiumi ja magneesiumi omastamine on takistatud.

Kuhu ja kuidas väetist anda

Viljapuud omastavad väetise vaid võralaiuses olevate narmasjuurte kaudu. Seetõttu on tüve ümber pandud väetis sõna otseses mõttes maha visatud. Teistele puudele ja põõsastele anna väetis samamoodi tüvest eemale ja kobesta mulla sisse. Kui tervet aeda korraga väetada (näiteks muru graanulväetisega), siis ei ole vaja narmasjuuri pingsalt otsida, vaid piisab sellest, kui hoogsa liigutusega kogu alale väetist “külvata”. Vedelväetis mõjub tunduvalt kiiremini kui kuiv väetis. Kindlasti uuri pakendilt kogust, sest vedelväetisega on oht üle väetada kordi suurem. Enne väetamist veendu, et taim on piisavalt kastetud või vihmavett saanud. Kui sügis on kuiv, siis kasta taimi ohtralt, siis elavad nad talve üle ja suudavad kevadise päikese eest end paremini kaitsta.

Allikas: Piret Pihtjõe (Sinu Aednik OÜ), Hortes.ee

LOE LISAKS:

NÕUANDEID │ Septembris vajavad toataimed erilist hoolt

FOTOD │ Lahedad ideed, kuidas kividega õueruumi kaunistada

Helge ja kaunis maakodu oma õunaaia ja veinikeldriga

TEE ISE │ 10 näidet, kuidas aed sügiseselt värvikaks sättida

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

MOODSA KODU TOP

Viimased uudised