Multšimine aitab aias aega kokku hoida ja kahjuritega võidelda

Kuidas õigesti multšida ja millist materjali selleks kasutada?
Multšimine aitab aias aega kokku hoida ja kahjuritega võidelda
Foto: Shutterstock

Multšimine on hea viis aiapidamine enda jaoks võimalikult mugavaks muuta. Õige multšimine annab aiale tervist, vähendab umbrohtude levikut ja muudab aia põuale vastupidavamaks. Samuti kulub kastmisele, rohimisele ja kahjuritega võitlemise märgatavalt vähem aega. See tõde kehtib nii köögiviljaaia kui lillepeenarde puhul.

Kuidas multšida?

Multšiga umbrohu tõrjumisel on kaks kindlat reeglit. Esiteks tee maapind korralikult umbrohtudest puhtaks enne kui multšimisega pihta hakkad ning teiseks jälgi, et multšikiht saaks piisavalt paks, et see tõkestaks uute umbrohtude kasvu ja levikut.

Umbrohtude tärkamise ja multšikihist läbitungimise täielikuks ära hoidmiseks peaks multšikiht olema 10 kuni 15 sentimeetrit paks, kuigi varjulisemates kohtades piisab tavapäraselt ka 7-8 sentimeetri paksusest kihist. Kui sa tead, et su peenar on umbseemneid või juuri paksult täis, võid kasutada ka topeltmultšimise tehnikat. Selleks istuta taimed peenrasse paika, kasta neid korralikult ning kata seejärel peenar ajalehtede ning alles seejärel paksu multšikihiga.

Niiskust hoidev multš (näiteks nagu puiduhake) vähendab pinnase soojenemist. Kevadel tasub multšikihti püsikute ja sibullillede ümbert vähemaks võtta, nii tärkavad need kiiremini. Niiske multšikiht, mis on kuhjatud tihedalt taimevarte või köögiviljade ümber võib põhjustada mädanikku, nii et jäta taimede ümber sentimeeter või paar hingamisruumi. Ka põõsaste ja puitunud varte või puutüvede vastas võib multš mädanikku tekitada, samuti kipub see närilisi ligi meelitama. Jäta multšikihi ja puutüvede vahele c 15-30 sentimeetrit vaba pinda.

Seotud lood:

Sobiva multši valimine

Põhimõtteliselt on olemas kahte sorti multši: orgaaniline ja anorgaaniline. Orgaanilise multši alla kuuluvad kõik varem elusad materjalid, näiteks nagu purustatud lehed, põhk, niidetud rohi, kompost, hakkepuit, koorepuru, saepuru, männiokkad ning isegi paber. Must plastik ning geotekstiilid (maastikukujunduskangad) on anorgaaniline multš.

Loe veel

Mõlemat tüüpi multš aitab ära hoida umbrohtude vohamist, kuid orgaaniline multš aitab kõdunedes ka pinnast parandada. Anorgaanilised multšid ei lagune ja ei rikasta mulda, kuid teatud tingimustes on just need parim valik. Must plastik soojendab pinnast ning õhkab öisel ajal sooja, sobides nii hästi kuumalembeste taimede poputamiseks.

Millist multši eelistada?

Puiduhake ja purustatud lehed: aianduskeskustest on võimalik osta dekoratiivset puiduhaket või kooremultši, mis sobib suurepäraselt lillepeenraid või dekoratiivpõõsaste aluseid kaunistama. Soodsamalt võid seda teinekord saada ka mõnest puidu töötlemise või puude hooldusega tegelevast ettevõttest. Kui sul on aias suuri puid, siis võid multši valmistada langenud lehtedest. Selles pole midagi keerulist ja sa ei vaja selleks mingit spetsiaalset masinat. Piisab kogujaga muruniidukist.
Puiduhake või purustatud lehemultš on eriti kena lillepeenardes, põõsaridade all ja aiateedel. See on ideaalne pinnakattematerjal metsases maakodus või varjuaias. Küll aga pole puiduhake kõige parem variant köögiviljaaia või suvelillepeenarde multšimiseks, sest need on peenrad, mida sa iga aasta üles kaevad ning hakkepuit hakkab selle töö juures segama.

Rohumultš: niiduki kogumiskotti kogutud rohi on hea käepärane multšimisvahend, kuigi mõnel niitmiskorral on mõistlik mahaniidetud rohi murule toiduks jätta. Lämmastikurikkad rohulibled on eriti sobilik multš köögiviljaaias.

Kompost: kui sul on komposti piisavalt käes, siis ka see sobib kenasti peenarde multšimiseks. Kahtlemata rikastab see pinnast ja su taimed rõõmustavad, kuid pea meeles, et kui (ükskõik milline) liiga kuiv multš pole taimejuurte vastu just kõige sõbralikum. Seega on mõistlik kasutada komposti õhukese kihina taimede ümber ning katta see mõne teise multšiga, näiteks lehehakkega. Nii püsib kompost niiske ja bioloogiliselt aktiivsena ning toob su taimedele kõige enam kasu.

Põhk või hein:
ka põhk sobib ideaalselt köögiviljapeenarde multšimiseks. See näeb kena välja ning sellel on kõik teisedki multšile omased head omadused: see hoiab maapinna niiskust, ennetab umbrohtude vohamist ning rikastab lagunedes pinnast. Küll aga veendu selles, et kasutatav põhk oleks umbrohu- ja seemnevaba või muidu teed oma aiale kasu asemel karuteene. Samuti ära kuhja põhku või heina köögiviljavarte või puutüvede ümber liiga kõrgelt, vastasel juhul kipub see nälkjaid ja närilisi ligi meelitama.

Plastikmultš: köögiviljaaia multšimine musta platsikuga võib lausa imesid teha! Kui laotada see tihedalt üle sileda mullapinna, kannab plastik päikesesoojuse pinnasesse edasi ning loob multšimata aiast mitmeid kraade soojema mikrokliima. Kuna must kile püsib sooja ja kuivana, siis on see ideaalne abimees selliste taimede kasvatamisel, mille viljad kipuvad maapinda puudutama. Plastikust peenrakate kaitseb maasikaid, meloneid ja kurke mädanema minemise eest ning hoiab viljad puhtana. Ning loomulikult ennetab see umbrohtude tärkamist ning hoiab pinnase niiskustaset.
Infrapunaplastik ehk IRT on kallim kui tavaline must kile, kuid selle kasutegur on veelgi suurem. Selline kile soojendab maapinda sama efektiivselt kui läbipaistev plastik ja ennetab umbrohtude tärkamist sama tõhusalt kui must kile. Tõstetud pinnasega peenardes laota kile üle kogu peenra. Mata servad maa alla või aseta plastikule selle paigal hoidmiseks kivid raskuseks. Seejärel torka kilesse taimede jaoks augud. Külva seemned või istuta taimed kilesse tehtud aukudesse. Kuna vesi plastikust läbi ei pääse, pole vihmaveest kastmisel suuremat abi. Nii on kilekattega peenarde puhul ideaalne kasutada tilkkastmissüsteemi, mis tuleks paigaldada enne peenarde plastikuga katmist.
Ära kasuta plastikmultši põõsaste all. Kuigi see ennetab umbrohtude teket ning selle saab dekoratiivse multšikihiga silme alt peita, mõjub plastik pikemas perspektiivis põõsaste juurtele halvasti. Kuna vesi ja õhk ei pääse plastikust läbi, trügivad juured niiskust ja hapnikku otsides väga maapinna lähedale ja kipuvad kuuma või külmaga kahjustada saama. Selle tulemusel jäävad taimed kiratsema ning lõpuks surevad. Põõsaste all jää orgaanilise multši juurde ning kasuta näiteks purustatud lehti, koort, puiduhaket või komposti.

Geotekstiil: geotekstiil ei lase umbrohtudel kasvada, kuid laseb seejuures õhku ja vett läbi. Samas on geotekstiilil ka mõned miinused. Nii nagu plastik, nii kipub ka geotekstiil valguse käes ajapikku niruks muutuma ja nii tuleks see omakorda mõne teise multšiga katta. Pealegi pole ei geotekstiil ega plastik silmale just kena vaadata. Paljud aednikud on avastanud, et põõsaste juured hakkavad geotekstiilist läbi kasvama ning see põhjustab probleeme, kui ühel hetkel tekib tahtmine tekstiilkate eemaldada. Samuti võivad probleemiks saada umbrohud, mis juured kattemultšist geotekstiilini välja ajavad. Nende välja juurimine kipub tihtipeale ka kattemultši all peituvat tekstiilkatet lõhkuma.

Allikas: Good Housekeeping

LOE LISAKS:

12 enam levinud viga, mida aiatöödel kindlasti vältida tasuks

Häid nippe, kuidas kiviplaatide vahelt umbrohi kätte saada

15 võluvat muruvaba aeda, kus püüavad pilku kivid ja kõrrelised

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare