Metsamarjad koduaiast — nõuandeid kasvatamiseks ja hooldamiseks
Metsamarjade koduaias kasvatamisel peab teadma, et mustikas, pohl ja jõhvikas vajavad kasvamiseks happelise reaktsiooniga mulda. Tavalises aiamullas jäävad metsamarjad kiratsema või hukkuvad sootuks. Aias kasvatatavatest taimedest vajavad metsamarjad peaaegu samasid kasvutingimusi kui rododendronid. Kui looduslikult kasvavad teie koduaia aias või aiaserval mustikad, pohlad või kanarbikud, on kasvukoht metsamarjade kasvatamiseks juba sobiv ja taimed võib ilma pikemalt mõtlemata maha istutada. Kui aga tegemist on tavalisel aiamullal oleva aiaga, siis tuleb metsamarjade kasvatamiseks rajada turbaaed.
Metsamarjade hooldamine on äärmiselt lihtne. Pohli ja mustikaid võib varakevadel ettevaatlikult väetada rododenronitele mõeldud väetistega. Jõhvikad jätke aga väetamata, sest jõhvikas on üleväetamise suhtes väga tundlik ja võib liigse väetamise korral oma lehed sootuks maha visata. Suureks kasvanud mustikapõõsaid noorendatakse samamoodi nagu tavalisi sõstrapõõsaid. Pohla ja jõhvikat ei lõigata.
Mustikas
Aias kasvatakse kännasmustikat (Vaccinum corymbosum), ahtalehist mustikat (Vaccinum angustifolium) ja nende sorte ja liikide vahelisi hübriide. Mõlemad liigid ja nende sordid on Eestis looduslikult kasvavast harilikust mustikast (Vaccinum myrtillus) suuremate ja mahedama maitsega marjadega. Kasvult on nad aga kõrgemad. Nii võivad kännasmustikate mõned sordid suisa kahe meetri kõrguseks põõsaks kasvada. Enamus Eestis kasvatavatest sortidest jääb siiski ca 1 m kõrguseks.
Foto: Pixabay
Mustikate kasvatamise juures tasub endale meelde jätta veel seda, et kõikidel kultuurmustikatel on sügisel efektne ja silmatorkav sügisvärvus. Mustikat saab edukalt kasvatada turbaaias koos rododendronitega. Ainus erinevus rododendronitest on see, et kui igihaljad rododendronid vajavad varjulist või poolvarjulist kasvukohta, siis mustikad eelistavad täispäikselist kasvukohta. Varjulises turbaaias kasvavad mustikad küll jõudsalt, kuid viljuvad tagasihoidlikult. Seega sobivad mustikad kokku heitlehiste rododendronite ehk asaleadega, mida on võimalik samuti päikeselises kohas kasvatada.
Pohl
Pohl on maitsvate viljadega dekoratiivne madal ja igihaljas kääbuspõõsas. Vajab samuti happelist turbamulda ja kasvab nii päikeselises kui kergelt poolvarjulises kasvukohas. Varjulises kohas kasvatab pohl küll lehti, kuid viljumine on sel juhul väga tagasihoidlik.
Foto: Flickr
Turbaaias sobib pohl ideaalselt turbaaia servadesse madalaks pinnakatteks. Aias kasvatatavad pohlad on metsas kasvavate pohladega samast liigist (Vaccinum vitis-idaea), kuid suuremate viljadega.
Peale turbaaia saab pohla kasvatada ka liivases pinnases, kuhu hulka on segatud haput freesturvast. Erinevalt mustikast on pohl igihaljas taim ja aias kavades tasub teda varjutada varakevadise päikese eest. Päikesepõletuse oht on suurem turbaaia tingimustes. Liivases nõmmaias on päikesepõletuse oht väiksem.
Jõhvikas
Harilik jõhvikas ehk kuremari (Oxycoccus palustris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Jõhvikas on samuti hapulembene taim nagu mustikas, pohl ja rododendron, kuid erinevalt eelmistest meeldib jõhvikale liigniiske kasvukoht.
Foto: Hansaplant.ee
Jõhvika kasvatamiseks koduaias on mitu võimalust:
- Kaevata maasse süvend, mille servad vooderdakse vettpidava kilega ja täidetakse hapu freesturbaga. Sellises „mülkas“ kasvavad jõhvikad suurepäraselt.
- Teine võimalus jõhvikapeenra rajamiseks on teha peenar maa peale. Seljuhul pannakse peenra serva turbapätsid, süvend vooderdatakse kilega ja auk täidetakse freesturbaga.
Metsamarjade kasulikud omadused
Mustikad sisaldavad kuni 6% suhkruid, orgaanilisi happeid, vitamiine C, B1, B2, PP, karotiini, park- ja pektiin-, värv- ja mineraalaineid (mangaani ja rauda). Mustikas on kõrge väärtusega marjataim — seob inimorganismis vabu radikaale, takistades seeläbi vananemisprotsesse ning mitmete haiguste teket ja arengut. Mustikas sisalduvate vitamiinide rohkus aitavad tugevdada tervist, alandavad riske kasvajatele, südame-, veresoonkonna- ning kesknärvisüsteemi haigustetekkeks.
Pohlade kõige tuntumaks koostisosaks on bensoehape. Bensoehappel ja tema sooladel on nii mikroobe hävitav kui ka nende elutegevust pärssiv toime. Vaatamata hapule maitsele on pohlades rohkesti suhkruid, maksimaalselt kuni 10-12%. Erinevatest suhkrutest on pohlades kõige rohkem fruktoosi, mis on kõige magusam suhkur. Pohlamarjade ravitoime aitab reuma ja liigestehaiguste, seedehäirete ning hingamisteede haiguste korral.
Hariliku jõhvika marjade hapu maitse tuleneb mitmesuguste hapete, seal hulgas ka oblik- ja sidrunhappe sisaldusest. Jõhvikates leidub ka bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. Marjad sisaldavad C-vitamiini ja kaaliumi. Jõhvikamarjadest saab valmistada kasulikke ja värskendavaid jooke, mis on muu hulgas ka vererõhku alandava toimega. Jook annab hea enesetunde ka palaviku puhul.
Allikas: Hansaplant
LOE LISAKS:
