Kuidas pääseda sääse- ja puugiterrorist?


Ühel õhtupoolikul aias tööd tehes kriipis kõrva vastik pinin ja varsti laskuski paljale käsivarrele vereimeja. Pagan võtaks, sääsenuhtlus on taas alanud! Sääsevaba aeg lõpeb kevadel siis, kui ööpäevane keskmine temperatuur jõuab 8–9 kraadini. Siis muutuvad need ahned vampiirid aktiivseks. Ühel aastal on sääski tohutult palju, teisel vähe.

See sõltub ilmast: kui kevadel sajab vähe ja ka lumevee loigud kuivavad ära enne, kui sääsevastsetest saavad valmikud, siis ongi sääski vähem. Tõhusalt hävitab sääsevastseid ka kevadine öökülm.

Verd imevad vaid emased, sest munade arenguks on vaja palju energiat ja valku. Kui emasel on õnnestunud kõht täis puukida, asub ta umbes nädala pärast munema. Isased toituvad vaid taimemahlast.

Kuidas sääsk meid üles leiab?

Inimene hingab välja süsihappegaasi ja selle järgi sääsed orienteeruvadki. Juba mõnekümne meetri kauguselt tunnevad nad selle õhus ära ning võtavad suuna “söögilauaˮ poole. Lähemale jõudes hakkavad nad tajuma ka inimese või looma soojust ja niiskust.
Sääski meelitab ligi ka higilõhn, mistõttu on kasulik end sageli pesta.

Ära lase puugil suve rikkuda

Puugi võib külge saada isegi koduaiast ja linnapargist rohukõrre pealt. Targem on puugi ohvriks saamist vältida kui pärast kahetseda.

Inimesele ohtlikku puukentsefaliiti ja puukborrelioosi levitavad Eestis võsapuuk ja laanepuuk. On juhtunud sedagi, et üks puuk on “kinkinudˮ korraga mõlemad vastikud tõved.

Ohvri leidmiseks ronib puuk maapinnast 20–70 cm kõrgusele rohukõrrele või mõnele muule taimele ja jääb sinna varitsema. Mitte kunagi ei roni puugid aga puu või põõsa otsa, nagu vahel arvatakse.

Linna ja koduaedadesse satuvad puugid näiteks lindude, näriliste ja siilide abiga. Eriti aktiivsed on puugid mais ja juunis, kuid oht püsib novembrini ning isegi pehmel talvel on puuk inimest hammustanud.

Ohtlikke viiruseid kannavad ka imepisikesed, musti tolmukübemeid meenutavad puugipojad ehk nümfid, mida ei pruugi üldse märgata. Inimene nakatub, kuigi omateada pole tal puuki küljes olnud.

Nakatumise sümptomid

  • Puukentsefaliit annab tunda 1–2 nädalat pärast hammustust. Tekib kerge palavik, pea ja liigesed valutavad. Nädala pärast nähud kaovad. Kuid 10–30% juhtudel tungib viirus edasi ajju ja tekib ajukelmepõletik. Puukentsefaliidi läbipõdemine annab küll eluaegse immuunsuse, kuid targem on end vaktsineerida.
  • Puukborrelioosist annab märku punetav laik (läbimõõt paar cm), mis tekib hammustuskohale 1–4 nädala pärast. Hiljem see kaob, kuid häired võivad tekkida närvisüsteemis, liigestes ja südames. Borrelioosi vastu vaktsiini kahjuks pole.

Kui leiad kehalt puugi

  • Kulub paar tundi, enne kui puuk leiab kehal sobiva imemispaiga ja seal täielikult kinnitub. Kõigepealt peab ta lõikama naha sisse avause, kuhu end ankurdada, alles siis hakkab ta verd imema.
  • Seega — mida kiiremini sa puugi avastad ja eemaldad, seda väiksem on oht nakatuda. Õnneks ei kanna iga puuk ohtlikke viiruseid.
  • Juba ankurdunud puugi puhul on vaja peenikesi pintsette. Võta puugist võimalikult naha lähedalt kinni. Tõmba ettevaatlikult, ära pigista. Kui sa kogu puuki kätte ei saanud, pöördu kohe arsti poole.
  • Pese hammustuskoht ja käed vee ja seebiga puhtaks. Võid desinfitseerida ka viinaga või vesinikperoksiidi sisaldava haavapuhastusvahendiga.

Kuidas end sääskede ja puukide eest kaitsta?

  • Enne õue, metsa, võssa, niidule või mujale kõrge rohu sisse minekut pihusta end üle sääse- ja puugitõrjevahendiga.
  • Pane selga heledad riided — need kiirgavad vähem soojust ja sääskedel on raskem oma ohvrit välja peilida. Heledatelt riietelt on ka puuke parem märgata.
  • Kanna pikki varrukaid ja pikki pükse, püksisääred topi sokkide või saabaste/kummikute sisse. Kui rõivad on tugevad ja tihedad, ei suuda sääse nokk neid läbistada.
  • Koju tulles vaata endal ja lastel kogu keha hoolikalt üle. Puuk otsib sooja kohta, sellepärast uuri eriti hoolikalt kõrvataguseid, kaenlaaluseid ja kubemepiirkonda.
  • Rõivad, millega käisid looduses, klopi enne tuppa toomist õues läbi.
  • Suveõhtu grillipeo päästab sääskedest sütele visatud rosmariini- ja salveioksake, kõlbab ka kuivatatud ürt.
  • Ka saialilled pidavat sääski eemal hoidma. Seega tasub neid eriti rohkelt kasvatada puhkenurgas ja terrassi ääres.
  • Lõhnatundlike sääskede peletamiseks võib kaela riputada pooleks lõigatud küüslauguküüne. Küüslaugust võib teha ka leotise (vesi ja küüslaugumahl vahekorras 5:1). Pane see pritspudelisse ja pihusta nahale, riietele, aiamööblile jm. Sääsed pidavat eemal hoidma ka inimesest, kes on söönud küüslauku.
Pihustage end Diffusil sääse- ja puugitõrjevahenditega enne metsa, niidule või mujale kõrge rohu sisse minekut. Vaata tõhusaid sääse- ja puugitõrjevahendeid nii täiskasvanutele kui ka lastele www.diffusil.ee, kust leiad muudki asjatundlikku lugemist tüütute suvesegajate kohta.