Meile tuli Hiiumaalt appi Triinu Õunamahla suur ja suurepärane mahlapress ja nii sai uskumatult väikese vaevaga uskumatult palju värsket ja imemaitsvat maha. Koduse aurutamise või purustaja ja pressi kasutamisega ei anna võrreldagi — suure masina töö on kordades efektiivsem, pealegi jääb ära kõik pressimise ja purustamisega kaasnev sodi. Tood lihtsalt oma õunad kohale ja siuh-vilksti saad mahla vastu. Ideaalne! Lisaks on Triinu ise väga tore ja muhe inimene! Kokku pressisime küla peale ca 400 liitrit mahla, 27 liitrit sellest andsid minu õunad. Nii mõnigi liiter sai kohe ära joodud, suurem osa läks sügavkülma ning viis liitrit läbikuumutatult purki. Nii valutut õunahooaega pole varem olnudki ja talveks joogivarud olemas!

Mahlateoga kaasnes meil ka tilluke rohe(ja hoidiste)vahetus ja ega ma seekordki tühjade kätega jäänud. Üks imearmas naisterahvas surus mulle pihku purgikese omatehtud sibulamoosi ja soovis külavanemale ikka jõudu ja jaksu ning lisaks jagas mulle lahkelt kaks punaseid mamme kandvat Lapi targa maasikataime, mis saadud Vormsi Ennu juurest ja annavad saaki mitu korda aastas. Nii tore! Mulle meeldivad looga taimed (ja sibulamoos on üks lemmikhoidistest)!

Aias on täie hoo sisse saanud sügisekuulutajast kaunitar lursslill ning värvitilku lisavad punane malts (et ma vaid meeles peaks ta enne ära noppida, kui ta kogu maailma seemneid täis poetab!) ja minu suur hooajalõpu lemmik budleia.

NB! Paljud ei teagi, et lursslill ei paku mitte ainult silmailu, vaid ka lõhnab imetabaselt. Nii et kui järgmine kord kuskil seda sügiskaunitari kohtama juhtute, siis pistke julgelt nina talle vastu!

Lursslill “Black Negligee”

Ka liblikad pole veel lõplikult lahkunud. Viimaste kaunistiibadena näeb aias päikeselisematel päevadel ringi lehvimas lapsuliblikaid, kes oma kollakasrohelistes rüüdes suurepäraselt sügislillasid õisi kaunistama sobivad.

Mõni osa aiast aga ei tunnista üldse, et väljas on sügis. Mu kollane roos aina kasvatab õisi ning kevadel pisikese tutsuna maha pandud magun arvas heaks just nüüd õit looma hakata. Oleks muidugi tore, kui ta jõuaks selle lahti lüüa, kuid ega väga suurt lootust selles osas vist siiski ei ole.

Magun

Pampel aga sai aru, et aeg hakkab otsa saama ning värvib hooga mamme mustaks, mille üle minul muidugi ainult heameel on — need mustad mahlased ja hapud marjad on minu suured lemmikud! Ka ploom otsustas mulle halastada ja paar vilja küpseks kasvatada. Muidu pole mu aias nii nadi ploomiaastat veel olnudki — kevad oli jahe ja õigel ajal nappis tolmeldajaid ning viljade vormuma hakkamise ajal oli nii niiske, et enamik ploomialgeid mädanes puu otsa lihtsalt ära. Aga tore, et mõnegi lõpuks suhu pista saab!

Kuid eks tasapisi peab hakkama otsi kokku vedama. Tundub, et kasvuhoone võib nüüd lõplikult tühjaks teha ja järgmist hooaega ootama jätta. Viimased tomatipunnid värvuvad samahästi ka toas. Ka lillepeenardel saab hakata koledaks tõmbunud varsi eemaldama ning õhtuti tuleb kraadiklaasil silma peal hoida ning vajadusel tormata pelargoone ja begooniaid tuppa öökülmavarju tooma. Ega seda väga veel muidugi ei raatsi, sest hetkel lisavad nad endiselt aeda toredaid värvilaike, kuid tõenäoliselt pikka pidu sellega siiski enam pole.

Ja üks suur töö ootab veel ees — nimelt riisumine. Vahtralt loobivad oma imekauniks värvunud lehti juba päris suure hooga maha. Loodetavasti teeb vahepeal ka kuivemat ilma, siis on mõnus reha viibutada ja lehehunnikutes jalgu sahistada. Sügis on tore!

Meelespea iseendale: oktoobrikuised tegemist vajavad aiatööd:

  • lehed riisuda ja jäätmejaama viia
  • kasvuhoone tühjaks teha ja puhastada
  • miinuskraadide kohale jõudes pelargoonid, begooniad ja kirinõgesed siseruumidesse talvituma tuua
  • (ringi lippama läinud) vaarikad kenasti ritta istutada, tuua mõned uued taimed
  • pump ja voolik kaevust välja
  • siin-seal vajalikes kohtades muld ümber kaevata
  • inetuks läinud püsilillede pealsed tagasi lõigata
  • veel viimased lillesibulad mulda pista
LOE VEEL: