AIAHOOLIK | Ilmanurin: Aeraator, rohevahetus ja muutused plaanides

Vaata videot kuldnokapoegade toitmisest
AIAHOOLIK | Ilmanurin: Aeraator, rohevahetus ja muutused plaanides
Kollaaž. Fotod: Kaia-Leena Pino

Küll see meie ilmataat on sel aastal ikka tujukas. Kui veel nädal tagasi oigas aed kuivusest ja väljas oli padupalav, siis viimased päevad on taevas sünkjasmust, vihma kallab ja tuul puhub lokid peas sirgeks. Ja neljapäeval linnast koju sõites näitas auto termomeeter keset päist päeva 5 kraadi!

Rääkimata rahest ja lörtsist, mis nädala lõpus rohenäpud murelikuks muutis ja mõneski kohas taimi valusalt näpistas. Ka Kassistent on üdini pettunud ja kuna tuul juba uksel vurre sõlme kipub keerama, siis otsustas ta end õuetoimetustest pisut ajaks taandada ning aega efektiivsemalt (loe: diivanil magamiseks) kasutada.

Suuresti selle eelkirutud ilma taha on jäänud ka plaan muru õhutada. Kuigi võib-olla on see isegi hea, sest sellest küpses otsus siiski ka endale aeraator osta — mitte laenutada — ja nüüd ongi nädalavahetusel uut aiasõpra koju oodata. Laenutus on tore küll, aga kodumaa heitlik ilm teeb planeerimise päris keeruliseks. Rääkimata sellest, et laenutustes olevad õhutajad on bensiinimootoril ja igavesti rasked, mis ühe nääpsukese rohenäpu jaoks selle autosse ja autost välja saamise parasjagu keeruliseks muudab.

Päikeseline rohevahetus

Aga rõõmudest ka. Eelmise nädala rohevahetus läks erakordselt kenasti. Korraks oli väljas tõeline suvi ja huvilisi tuli üllatavalt palju. Sain teisi aiahoolikuid päris suure kuhja taimedega rõõmustada: uude aeda kolisid näiteks aed-sõnajalad, mägijumikas, kollased ülimagusad karusmarjad, karulauk, mõned kirsstomatid, vaarikad-maasikad, mündi erinevad sordid ja ports täpilist iminõgest. Ja ega päris tühjade kätega ei jäänud ka mina ise. Minuga koos võtsid kodutee ette mõned minu suured lemmikud keskpäevalilled, tuts peterselli, üks hariliku elulõnga jupikene ning uutest ja põnevamatest tulijatest liblikjas kannike Freckles ja tiarell.

Seotud lood:

Üllatus lõvilõualt

Ahjaa… ja veel kummalisest ilmast rääkides — selle aasta talv oli nii pehme ja soe, et mu veinipunased lõvilõuad, mille närtsinud taimi sügisel peenralt ära koristada ei jõudnud, hakkasid uusi võrseid ajama (järjekordne tõestus, et teinekord tasub siiski pisut laisk olla). Seda pole minu kogemustes varem juhtunud, lõvilõug on ikka üheaastane olnud. Eks näe, kui usinasti nad kasvavad ja kas jõuavad ka õitsemiseni.

Ja õnneks edeneb aed hoolimata ilmast ikka omasoodu. Kasvuhoones võtavad kuju esimesed rohelised tomatimammud ning nädal tagasi maha tipitud porgandid, redised ja oad on tasapisi pead tõstma hakanud.

Kuldnokad tuiskasid ka eilsega pesast välja. Enne veel kerge kiirtoit ja pisut piilumist.

Ja õunapuud on õites ning hoo on sisse saanud ka minu suur lemmik, täpiline iminõges “Pink Chablis”.

Ilmatakistustest tingituna ootavad tööde nimekirjas endiselt järge:

  • muru õhutamine
  • komposti sõelumine
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare