AIADISAINER: kõrrelised on aia sihvakad iludused
Kõrrelisi leidub looduslikult maailma eri nurkades. Nende mõõt jääb viie sentimeetri ja kolme meetri vahele, kindlasti leidub veel mõni tore erand. Kasvutingimused ja nõudmised erinevad varju ning valguse, samuti niiskuse poolest, kuid enamik meie aedadesse sobivaid kõrrelisi soovivad siiski pigem päikselist või poolvarjulist ala ja head drenaaži. Just liigne niiskus kevadel ja sügisel ning külmad tuuled on peamised põhjused, miks kõrrelised mõnes kohas kanda kinnitada ei taha, külmafaktor ei olegi peamine.
Samuti võivad nende püsimist mõjutada temperatuuri kiired kõikumised, sula- ja külma ilma tihe vaheldumine. Tihti on veidi piiripealsema vastupidavusega kõrreliste puhul abiks nende multšimine, mis annab talveks kaitsva, soojema kihi.
Kõrreliste valikul tuleb peale kõrguse ja kasvukuju selgeks teha nende kasvamise iseloom. Kas need püsivad paigal ehk kasvavad ja laiuvad tasapisi oma kasvukohal või paljunevad risoomide abil, mis tähendab nende kiiret laienemist ja võimalust, et need pistavad nina mullast välja hoopis mujal, kui algselt plaanitud. Viimastele võiks plaanida võimalikult konkreetse ja juuretõkkega piiritletud ala või lastagi neil vabalt laiuda, jättes ala ainult nende tarvis. Tublilt ühe koha peal püsivad kõrrelised muutuvad aastatega lihtsalt suuremaks ja laiemaks ning need tahaksid mõne aasta tagant saada jagatud või poolitatud. See värskendab neid ja annab uue jõu kasvamiseks.
Lihtsam on neid poolitada kevadel, sest sügisel on need täies uhkuses ja suuruses imetlemiseks ning enamik kõrrelisi on dekoratiivsed kuni varakevadeni, kui just suured tormid neid ära ei räsi. Kõrrelised tuleks maha lõigata varakevadel, jättes alles umbes viie sentimeetri jagu vana kasvu. Uued kasvud ajavad end kevadel välja nii mullast kui ka vanade kõrte seest. Osa kõrrelisi ei pruugi lõikamist vajada, sest osa põõsast jääb haljaks. Neist tuleks kätega kui kammiga läbi käia ja kuivanud osad kergelt välja sasida.
Mõningate kõrrelistega tuleb kannatust varuda, sest need tärkavad väga hilja (näiteks Miscanthus ehk Hiina siidpööris, mõned Panicum'id ehk vitshirsid jt). Nende jaoks on oluline ära oodata soojemad ilmad ja need ei pruugi enne seda ühtegi kasvumärki anda. Mõnikord tärkavad veidi enne jaanipäeva, kuid kasvavad siis tempokalt ja on hooaja lõpuks sama vormikad kui varajasemad tärkajad. Alati on hea endale plaanitud kõrrelisega eelnevalt tutvust teha, selle kohta veebist võimalikult palju lugeda, siis on kevadel kergem ja ka pinget mõnevõrra vähem.
Klassikaline lahendus on segada kõrrelised taimealasse nii, et need mõjuksid pehmendavalt ja veidi salapära andvalt. Madalamad kõrrelised peaksid jääma ette, kõrgemad taha, siis on kogu kooslus suve jooksul ilusti esil.
Kõrrelised sobivad nii maalähedasse metsikumasse koduõue kui ka modernse joonega aeda. Tuules sahisevad need mõnusalt!
LOE VEEL:
