NÕUANDEID | Kõik, mida tasub teada maitsetaimede kasvatamisest ja säilitamisest
Teadmised maitse- ja ravimtaimedest on peaaegu sama vanad, kui inimkond. Roomlaste ja misjonärmunkade kaudu sattusid paljude Vahemeremaade taimede seemned ja istikud üle Alpide, rikastades põhjapoolseid aedu. Hiljem lisandusid tänu ristiretkedele ka paljud idamaised liigid. Jagame nippe, kuidas väärtuslikud maitsetaimed aga eriti rammusaks ja väekaks kasvatada ning kuidas neid õigesti säilitada!
Kus maitsetaimi kasvatada?
1.Tarbeaias
2.Terrassil suures potis (väikesed kuivavad suvepäikese käes kiiresti läbi ) kasvatatakse peamiselt üheaastaseid maitsetaimi
3.Lillepeenras püsilillede vahel kasvatamiseks sobivad mitmeastased maitsetaimed
Peenar peaks asuma maja lähedal, et sealt oleks mugav toiduvalmistamise käigus vajalikke taimi näpistada. Samuti võiks võimaluse korral projekteerida peenrani viiva väikese jalgraja või planeerida maitsetaimepeenar juba olemasoleva aiatee serva, et ka vihmase ilmaga oleks taimede tuppatoomine mugav. Samuti tasuks kasvukohta planeerides silmas pidada maitsetaimede eelistusi päikesevalguse ja varju suhtes.
Päikeselembesed maitsetaimed on:
- Liivatee
- Aedmajoraan
- Aedsalvei
- Rosmariin
- Küüslauk
- Murulauk (ka poolvari)
- Aedtill
- Aedseller
- Estragonpuju
- Harilik köömen
- Aedkoriander
- Põld-võõrkapsas e. rucola (ka poolvari)
- Harilik apteegitill
- Harilik aniis
- Harilik pune
- Aed.majoraan
- Vürtsbasiilik
- Sidrunmeliss (ka poolvari)
Varjutaluvad taimed on:
- Petersell
- Leeskputk
- Piparmünt
- Harilik kikkaputk
- Hiidiisop
- Aed-harakputk
- Aed-mädarõigas
- Harilik kurgirohi
- Harilik saialill
- Salatkress (pelgab päikest)
Mida tuleks teada pinnase ettevalmistamisest ja väetamisest?
Peenras: Muld ei tohi olla raske, liigniiske ega toitaeinetevaene. Rasket mulda muudetakse kohevamaks liiva ja komposti lisamisega, toitainetevaesele liivmullale segatakse juurde huumusrikast komposti. Toitainete vajaduse katab komposti või orgaanilise väetise lisamine. Keemilised väetised maitsetaimede väetamiseks ei sobi. Vajadusel antakse peale saagi kogumist mulda looduslikku vedelväetist või taimset leotist. Üleväetatud taimed kasvavad liiga tugevasti, venivad välja ega ole nii aromaatsed.
Potis: Potis kasvavatele taimedele antakse looduslikku vedelväetist iga 4 nädala tagant
Kes kellega sobib?
-Ubade lähedale istutatud aed-piparrohi hoiab eemal musta oa-lehetäi
-Lavendel kaitseb roose lehetäide eest
-Köömen, mädarõigas ja suur mungalill parandavad kartuli maitset
-Till, apteegitill, köömen ja koriander kasvavad kurkide, porgandite ja sibulate kõrval eriti hästi
-Mündid, salvei ja liivatee peletavad kapsaliblikaid
-Sibulaliigid ei sobi koos kasvama ubadega, petersell ei armasta lehtsalati lähedust.
Kuidas säilitada aroomi ja toimeaineid?
Lehti, õisi jm rohtseid osi lõigatakse taimelt varahommikul, kohe, kui taimed on kastest kuivanud. Päikeseliste päevade järel on väärtuslike toimeainete sisaldus kõige suurem. Lehi kogutakse enne õitsemist, siis on need eriti aromaatsed. Saagi kogumisel ei tohi vigastada taime südamikku, et mitte pidurdada taimede edasist kasvu. Viljunud varsi kogutakse samuti hommikupoolikul ja enne, kui seemned varisevad. Juuri kogutakse sügisel või varakevadel.
Kuivatamine
Mahalõigatud varsi ja viljunud võsusid raputage tugevasti, et eemaldada võimalikud väikesed putukad. Siduge need kimpudesse ja raputage, ladvad allapoole, õhurikkasse, kuiva ja varjulisse kohta või laotage restile. Viljadega varte alla pange puuvilane rätik või majapidamispaber. Juuri peske pähjalikult ning hõõruge kuivaks, enne kui panete nad kuivama. Juuri kuivatatakse samamoodi kui pealseid. suured juured kuivavad kiiremini, kui need pikuti poolitada ja siis tükkideks lõigata. Niiskete ilmadega võib taimi järeltöödelda ka praeahjus või spetsiaalses taimekuivatis. Praeahju uks jätta veidi avatuks. Vältige ahjus kuivatamisel liiga kõrget temperatuuri! Üle 35-40°C temperatuuril eeterlikud õlid lenduvad ja maitsetaimed kaotavad oma aromaatsuse. Rohtsed taimeosad on piisavalt kuivanud, kui need sõrmede vahel krabisevad ja pudenevad. Tavaliselt kulub selleka 3-4 päeva. Seejärel taimed vajadusel peenestatakse ja suletakse õhukindlatesse anumatesse. Õied ja lehed säilivad kuni 1 aasta.
Külmutamine
Petersell, basiilik, liivatee, till, porru ja murulauk säilitavad oma aroomi ka sügavkülmutatuna. Enne külmutamist taimed tükeldatakse ja pannakse sobivatesse karpidesse. Porru vajab enne külmutamist kindlasti pealmiste lehtede lahtiharutamist ja pesemist, kuna lehtede vahel on sageli mulda. Enne külmutamist tuleb taimeosadel lasta kindasti korralikult ära kuivada.
Allikas: hortes.ee
LOE LISAKS:
