Vingugaas tekib juhul kui põlemiseks ei piisa hapnikku. Sellise olukorra põhjustab puudulik ventilatsioon või umbes korsten, mistõttu suitsugaasid ei välju korstna kaudu, vaid kogunevad ruumi, vähendades omakorda põlemiseks vajaliku hapniku hulka. Gaasiseadme suitsugaasid on lõhnatud ja värvitud, mistõttu ei ole inimesel võimalik tajuda, kui gaasiseadmest suitsugaasid ja vingugaas tuppa levivad. Ka tavaline toidukõrbemine võib tekitada vingugaasi ja põhjustada mürgistuse. Igapäevaelus on sagedaseim vingugaasi tekitaja ikkagi liiga vara suletud ahjusiiber.

Lühike meelespea:

  • Vingugaasi­andur annab märku ohtlikust olukorrast.

  • Lase oma kütte- ja gaasiseadmeid regulaarselt pädeval isikul hooldada!

  • Kütteseadme korstnat ja suitsulõõri tuleb puhastada üks kord aastas. Korterelamu ja gaasiseadme suitsulõõre tohib puhastada ainult kutsetunnistust omav korstnapühkija.

  • Ära ehita küttesüsteeme, korstnaid ja ventilatsiooni asjatundmatult ümber. Konsulteeri pädeva isikuga või lase need tööd teha spetsialistil.

  • Eripädevuse olemasolu saab ettevõtte nime järgi kontrollida majandustegevuse registrist.

  • Korstnapühkija pädevust saab kontrollida kutseregistrist või valida veebilehelt korsten.ee oma piirkonna järgi sobiv korstnapühkija.

Kuna vingugaas on lõhnatu, värvitu ja maitsetu, ei ole suitsuandur võimeline seda tuvastama. Tasub teada, et suitsuandur läheb häiresse nähtava suitsu peale. Tegemist on kahe täiesti erineva seadmega, mille tööpõhimõtted on erinevad. Vingugaasiandur on ainus seade, mis tuvastab vingugaasi. Vingugaasi­andur annab häiresignaaliga märku, kui vingugaasi kontsentratsioon õhus hakkab lähenema tasemele, mis on ohtlik inimese tervisele. Vingugaasi andur ei tuvasta maagaasi leket.

Millal on vaja paigaldada vingugaasiandur?

2018. aastast on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on selliseks seadmeks gaasil töötav veesoojendi ja katel.

Alates 1. märtsist 2021 on kõikides gaasikütteseadmega või gaasiveesoojendiga hoonetes vingugaasiandur kohustuslik. Vingugaasiandur hoones on kohustuslik ka siis, kui eluruumis paikneva gaasiseadme korral on tehniliste abinõudega välditud vingugaasi teke ja eluruumi sattumine.

Alates 1. jaanuarist 2022 on vingugaasiandur kohustuslik ka siis, kui hoones (nii kodud, kui ka muud hooned) on tahkekütteseadmed, mis võivad ohtlikku vingugaasi tekitada – puuküttel ahi, kamin, pliit, katel vms.

Kuhu vingugaasiandur paigaldada?

Vingugaasi­andurid on erinevad, mistõttu tuleb anduri paigaldamisel lähtuda alati konkreetse anduri kasutusjuhendist, mis peab anduriga kaasas olema.

Sobivaim koht anduril sõltub mitmest asjaolust: küttekoldest, ruumide planeeringust, ventilatsioonisüsteemist, inimeste paiknemisest ruumides jne.

Mitmekorruselise elamu puhul on soovitatav vingugaasi­andur paigaldada igale korrusele, võimalusel ka igasse magamistuppa.

...ja kuhu mitte?

Andur ei tohiks asuda ventilatsioonisüsteemide ja õhulõõride lähedal, sest seal võib vingugaasi tase olla madalam kui mujal ruumides. Andurist pole kasu ka siis, kui see asub hoonest väljas.

Vingugaasiandurit ei tohi paigaldada ka:

  • kraanikausi või pliidi kohale või kappi;

  • kohta, kus õhuvool anduri juurde võib olla takistatud kardinate või mööbli tõttu;

  • kohta, kus temperatuur langeb alla 10°C või tõuseb üle 40°C;

  • kohta, kus andur võib kergesti lööke saada või muul viisil kahjustada

  • kohta, kuhu võib koguneda mustus või tolm, mis võivad häirida seadme andurit

Ka väikeses koguses vingugaasi sissehingamine võib avaldada märkamatult mõju inimese tervisele

Peavalu, väsimus, halb enesetunne ning mõnikord ka iiveldus ja oksendamine – need on vaid mõned tervisehäired, mis võivad olla põhjustatud väikeses koguses vingugaasi pidevast sissehingamisest nädalate või kuude jooksul. Lisaks võib sama põhjusel esineda tuimust, seletamatuid nägemisprobleeme, une-, mälu- ja keskendumishäireid.

„On olukordi, kus vigase küttekolde tõttu on eluruumides kütmise ajal pidevalt vingugaasi ning sellest tulenevalt on inimesel pikemaaegsed tervisekaebused, millele ta ei leia mingit selgitust,“ räägib Terviseameti Mürgistusteabekeskuse ennetusjuht Anne-Liise Verpson. „Vingugaasianduri olemasolu korral oleks aga võimalik kontrollida ja saada teada, kas terviseprobleemid on seotud toaõhuga või mitte“.

G4S-i standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala lisab, et üldjuhul pole pererahval aimugi, et eluohtlik gaas nende kodus ringi hiilib. Tihti saadaksegi sellest teada alles pärast vinguanduri paigaldamist.

Peale anduri paigaldamist on kurdetud, et see annab kogu aeg justkui valehäiret. Põhjus pole aga olnud rikkis seadmes, vaid selles, et eluruumis ongi vingugaasi. „Sellises olukorras tuleks üle vaadata küttekehad ja kütmisviisid, kuid kahjuks loobub suur hulk inimesi hoopis andurist ning seavad oma elu ohtu,“ möönab Pärjala fakti, et näiteks 2022. aastal loobus 2000 Eesti perekonda vingugaasiandurist.

Vingumürgistuse tunnused olenevad sissehingatava gaasi kogusest.

  • Väikese koguse korral tekib tukslev tunne oimukohtades, uimasus, nõrkus, peavalu, tasakaaluhäired, kohin kõrvades, virvendus silmade ees, jalgade nõrkus, iiveldus, oksendamine, pisaravoolus ja vajadus köhatada.

  • Keskmise koguse korral võivad esineda nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid, pulsi kiirenemine ning vererõhu tõus; tekivad loidus, unisus, teadvusekadu, hingamishäired.

  • Raske mürgistuse korral kaotab inimene teadvuse, ajutegevus lakkab ja olukord võib lõppeda surmaga.

  • Kõige tundlikumad on vingumürgistuse suhtes lapsed, rasedad, hingamiselundite- ja vereringehaigusi põdevad inimesed ning eakad.

  • Vingugaasi kahtluse korral lahku ruumist ja mine värske õhu kätte! Kui tuba on tuulutatud ja värskes õhus viibitud, siis hinda kriitiliselt oma enesetunnet. Värskes õhus rahulikult hingates enesetunne paraneb ja kergemad mürgistusnähud kaovad. Kui aga uimasus, peavalu või iiveldus ei kao, siis kutsu kiirabi.

Allikas: Mürgistusteabekeskus

Allikas: vingugaas.ee