Kui suitsuandur on alates 1. juulist 2009 Eestis eluruumis kohustuslik, siis vingualarmid pole siinmail veel kuigi levinud. Üks põhjus peitub kindlasti hinnas — tuleohutusele spetsialiseerunud firmades müüdavad vigurandurid on suitsuandurist oluliselt kallimad. Samas tuleb ka neid arvestada iga ruumi jaoks üks, kuna andur mõõdab CO taset vaid enda läheduses.

Päästeamet soovitab vinguanduri kindlasti paigaldada ahiküttega või kaminaga eluruumidesse, sest kui küttekolle enneaegselt sulgeda, võib koldest suitsuta eralduda lõhnatu ja nähtamatu gaas. Suitsuandurist ei ole selle kindlaks tegemisel abi (suitsu ju pole, mille peale tööle hakata). Kuid oluline on aga teada, et ka vinguandur annab märku vaid siis, kui vingugaasikontsentratsioon õhus hakkab lähenema tasemele, mis on ohtlik inimese tervisele. Nii võib elanikel juba pikemat aega pea valutada, kuid et andur ei lärma, ei oska liiga kõrget CO hulka toaõhus kahtlustada. Abi on sellest, kui lasta spetsialistil igal aastal vähemalt korra küttekolded ja korstnad üle vaadata. Hooldusenõue kehtib ka gaasikatelde ja nende majaseintest väljuvate korstnate kohta — alles mõni aasta tagasi kaotas vannitoas elu 11-aastane Tallinna poiss ning mitu last on sattunud raske vingugaasimürgitusega haiglasse.

Vingualarm ei asenda suitsualarmi. See ei reageeri kiiresti algavale tulekahjule, sest tulekahju algfaasis eraldub vingugaasi suhteliselt vähe. Samas on juba saada ka n-ö kaks ühes seadmeid ehk siis suitsu- ja vinguandur ühe seadmena.

--
Vingugaas ehk süsinikoksiid (CO) on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas, mis võib levida õhus, ilma et me seda teaks. Sissehingamisel kahjustab see väga tugevasti inimese tervist, suure kontsentratsiooni korral võib olla surmav.

Vingugaas tekib orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel, mida põhjustab õhuhapniku kehv ligipääs põlemistsooni — liiga vara suletud ahjusiiber, aga ka halva tõmbega gaasiboiler, valesti reguleeritud gaasipliit, garaažis töötav automootor või ka näiteks grillahi.
Vingugaasi suhtes on kõige tundlikumad lapsed, eriti looteeas. Täiskasvanule suhteliselt kahjutu vinguannus võib lootel põhjustada raskete tagajärgedega mürgitust. Eriti halvasti taluvad vingu ka vanurid, südame- ja hingamisprobleemidega inimesed ja koduloomad.

Vingumürgituse sümptomid sarnanevad ilma palavikuta külmetushaigusega — kergema vingumürgituse puhul nõrk peavalu, iiveldus, oksendamine, väsimus; raskemal juhul tugev peavalu, unisus, kiire pulss, krambid. Väga suure vingugaasikontsentratsiooni korral lisandub teadvusekadu, seiskub hingamine ja süda lakkab löömast.

Allikad: päästeamet, Tamrex