Vana mööbel redisainituna uude ellu — mida peaks teadma?

Aeg, mil mööblit ja muid tarbekaupu vahetati pärast nende läbikulumist välja uute vastu, hakkab osaliselt ümber saama. Järjest enam soovitakse olemasolevat, kuid kulunud või lihtsalt katkist mööblit värskendada, restaureerida või ümber ehitada ja disainida.

Restaureeritakse pigem vanemat mööblit — teise maailmasõja eelsesse aega jäävaid esemeid. Hilisemast ajast pärit mööbliga võrreldes on nende väärtus on mõistagi kõrgem. Seda nii restaureerimata kui ka restaureeritud kujul.

Viimaste aastatega on aga hüppeliselt kasvanud nõudlus 1950.-1980. aastate mööbli ehk retro- või vintage-mööbli järele.

Pehmest mööblist rääkides kehtib 1950.-1980. aastate mööbli kohta reegel, et väärtuslikuks muutub asi siis, kui see on taastatud. Ent leidub palju ka selliseid esemeid, mille väärtus seisneb asjas eneses. Räägin nimekate disainerite töödest, mille poolest 1960.-1970. aastad olid Skandinaavias iseäranis viljakad.

Yngvar Sandstrom, Grete Jalk, Edsby Verken (mööblitootja), Olli Mannermaa jt on disainerid, kelle loomingut võib tänapäeva vintage-kauplustest vahel leida. Haruharva leidub aga näiteks Eero Aarnio, Yrjö Kukkapuro, Hans Wegneri või Arne Jacobseni töid, mille tähendus on muutunud tänapäevaks juba ikooniliseks. Tõsi, tänu sellisele staatusele on liikvel piisavalt koopiaid, mistõttu ei ole võimatu hankida endale näiteks Eero Aarnio toolid Cognac või Egg — ainult et valmistatud on need tõenäoliselt kusagil Aasias ja autori teadmata.

Kasutatud mööblit eelistatakse uuele enamasti emotsionaalsetel kaalutlustel, sest rahaliselt see märkimisväärset võitu ei anna.

Näiteks kaasaegse diivani remont koos kattekanga vahetusega võib mõnel juhul maksta sama palju kui uus diivan, võib minna ka kallimaks. See sõltub diivani keerukusest ja valitud kattematerjali maksumusest. Remontida tasub seetõttu, et siis on täpselt teada, kui kaua kestab karkass, poroloon ja saab valida hästi sobiva kattematerjali ning vajadusel muuta kontruktsiooni (seljatuge madalmaks, istet kõrgemaks vms). Vana mööbli renoveerimine või redisainimine ja ka eritellimusmööbli soetamine aitab valida interjööri ideaalselt sobiva mööblilahenduse, mille vastupidavuses ajale võite kindlad olla.

Kuidas valida poest vana või kasutatud mööblit nii, et selle taastamise maksumus ei tuleks halva üllatusena?
20. sajandi esimesel poolel valminud pehme mööbli ostmisel tuleb arvestada sellega, et mööblile annab pehmuse vedrulahendus. Vedrudega pehme mööbel on äärmiselt mugav ja istumine sellel elamus omaette. Kuid üsna tõenäoliselt vajab selline mööbel remonti ja enamasti kapitaalremonti. Kapitaalremont tähendab seda, et diivan või tugitool võetakse lahti ja eemaldatakse kogu materjal, kuni alles jääb ainult puitkarkass, millele hakatakse uuesti vedrusid ja polstrit peale panema. Vedrud seotakse omavahel kompaktseks „madratsiks“. See on keeruline ja aeganõudev protsess, mis teeb sedasorti mööbli taastamise suhteliselt kulukaks. Kui on tahtmine just sellist mööblit osta ja on võimalus lasta restaureerimistööd heal meistril teha, tasub see kindlasti ette võtta. Selline mööbel on unikaalne ja sel on restaureerituna kaugelt suuremat väärtust kui tehtud rahalised kulutused, mis peagi ununevad.

Vana kõva mööbli — lauad, toolid, kapid, kummutid — puhul tasub tähelepanu pöörata kindlasti furnituuri seisukorrale (nupud, käepidemed, riiulite kandurid jne). Puhvetkappide ustel on tihti kasutatud kumerat klaasi, mille puudumine annab kapi taastamise eelarvesse kohe tuntava panuse. Väga palju sõltub spoonikahjustuste hulgast ja üle tuleb kontrollida tappühendused. Kui tappühendused loksuvad, tuleb mööbel ühendustest lahti võtta tapid puhastada ja uuesti liimida. Tõenäoliselt tuleb sellisel juhul ka viimistlusega rohkem vaeva näha. Kui tappühendused on terved ja loksu pole tunda, võib piisata mööbli viimistluse „värskendamisest“, mis tähendab viimistluskihi pindmist puhastamist ja uue kihi lisamist (lakk, õli või vaha).

Uuema aja pehme mööbli valikul tasuks arvestada lisaks katteriidele tehtavale kulutusele kogu polstri väljavahetamist. Sellega saab garanteerida mööblile muretu eluea ja laitmatu välimuse järgnevaks 10-30 aastaks sõltuvalt mööbli disainist, materjalidest ja ekspluateerimisest.

Kasutatud mööblit ostes on kõige kindlam lasta enne ostu sooritamist meistril hinnata eseme seisukord ja taastamise maksumus. Selleks ei ole vaja tingimata mööbel ja meister omavahel kokku viia. Piisab kui pildistada mööbel üles nii, et kõige kriitilisemad kohad oleks piltidel näha ja saata pildid meistrile. Sedasi talitades säästate enda ja teiste aega ning saate ligikaudse ülevaate soetatava eseme lõplikust maksumusest.

Vaata ka www.rasun.ee