Kõigile avatud kohviku vestlusringis arutlevad Eesti Kunstiakadeemia (EKA) teadusprorektor ja arhitektuuriteadlane Epp Lankots, kunstnik ja õppejõud Liina Siib, ehtekunstnik ja õppejõud Tanel Veenre ning arhitekt, Kultuuriministeeriumi arhitektuuri ja disaini nõunik ning EKA arhitektuurivaldkonna teadustöö juht Veronika Valk loomepõhise uurimistöö üle. Õhtu teises osas toimub ka teaduse populariseerimise loengute konkursi EKA eelvoor, kus doktorandid esinevad lühiettekannetega oma uurimistööst ning valitakse kaks finalisti, kes esindavad EKA-t Teaduste Akadeemia korraldataval konkursil 23. septembril, sh ETV2 otseülekandes.
Kui esmapilgul tekib küsimus, et mis see „loometeadus“ endast kujutab? Kas tegemist võiks olla lihtsas võtmes kunstiga peegeldamas ühiskonna, teaduse ja tehnoloogia arengut või peitub selle taga ka sügavam tähendus?
Lähemalt teemast uurides selgub, et EKA doktoriõppes tegelevad loometeadusega nii arhitektid, disainerid kui ka tegevkunstnikud. Eredamate näidetena on kunstiakadeemia teadusprorektor Epp Lankots ühes artiklis välja toonud nii Reet Ausi oma materjaliuuringute ning taaskasutuse ja ringmajanduse uurimisega, kui ka kunstnik Jaanus Samma, kes esindas möödunud aastal Eestit Veneetsia Biennaalil oma nõukogude ühiskonna geinarratiive uuriva projektiga. Lankotsi sõnum on: "Me hindame tulemusena sündivat loomeprotsessi nagu näitus või performance, aga see peab olema kontekstualiseeritud ja esitama kindlat teemat eelnevalt defineeritud võtmes." Samma kunstibiennaalil käistletud töö eesmärgiks oli mäletada ja pöörata tähelepanu probleemidele, mis pole senini ühest lahendust leidnud, esteetiliselt ja dramaturgiliselt terviklikus, erinevaid meediume ühendavas installatsioonis ühe Nõukogude Eesti mehe isikliku ajaloo kaudu luues uue vaatenurga meie lähiajaloo sündmustele. Reet Ausi loomingut iseloomustavad aga maailmaparanduslikud ja keskkonnateadlikud töövõtted materjali taaskasutamise osas rõivadisaini valdkonnas.
Eelnev annab aimu otsustamaks, kuhu suunda võiksid kujuneda kohvikuõhtul arutluse all olevad teemad igasuguse loomingu ehk uue teadmise loomise üle teaduse seisukohast.
Kindlasti kannavad seekordse teaduskohviku arutelud endas XI Disainiöö Festivali loosungit „Redefining desing“, mille kohaselt puututakse tänapäeval aina rohkem kokku immateriaalse disaini ja kasutajakogemuse disaini mõistetega.
Et lähemalt teada saada sellest, mida annab teadusele, aga ka kultuurile ja majandusele laiemalt kunsti, arhitektuuri ja disaini muutumine uurimismaterjalist uurimismeetodiks või kas kunst uurimismeetodina on vaba või seab teadmusvaldkonnana toimimine loomingule ka raamid (või muutub lausa ohtlikuks), peab kindlasti üritusele kohale minema!
Vaata ka teisi Disainiöö üritusi www.tallinndesignfestival.com
