Vana hea puidukaitsevahend TÕRV. Tõrvamise põhireeglid ja nipid

Tõrv on väga tõhus puidukaitsevahend. Perioodiliselt tõrvatud kvaliteetne puitkatus võib kesta 200 aastat ja enamgi. Head tõrva saab ka ise valmistada.

Tõrva on kasutatud puidu kaitseks sadu aastaid. Põletatud tõrva valmistatakse puusüte (männipuu) aeglasel põletamisel. Tõrva valmistatakse ka utmismeetodil.
Tõrv moodustab puidu pinnale elastse vaigukile, mis takistab sademevete imendumist puitu. Tõrv kaitseb puitu mõnevõrra ka mädaniku ning päikesekiirguse eest. Värvitoonilt on tõrv must või pruunikas.
Tõrva kasutatakse tänapäeval kõige enam sindel- või laudkatustel. Arvestada tuleb sellega, et kuivamine kestab mitu ööpäeva ja pind on kaua kleepuv.
Kasutada tuleks vaid parima kvaliteediga tõrva. Juhul kui see ei ole enda valmistatud, tuleb välja selgitada, ega tõrv ei sisalda lisaaineid (lahusteid, linaõlivärnitsat, pestitsiide) ja kas see on ikka 100% männist.

Tõrv on hingav ja viskoosne. Kui tõrvakihti tekivad praod, täituvad need uuesti tõrvaga, kui see palaval suvepäeval veidi sulab.
Regulaarse hoolduse korral pikendab tõrvamine märkimisväärselt materjali eluiga. Kvaliteetne puitkatus, mida perioodiliselt tõrvatakse, võib kesta 200 aastat ja enamgi. Mitmeid kordi tõrvatud pinnale moodustub iseloomulik krokodillinaha sarnane kiht.

Vanadest männi kändudest saab parimat tõrva

Kuidas ära tunda head tõrva? See imendub hästi puidu pinda, andes sellele kuldpruuni tooni. Voolab kallates peene katkematu niiditaolise joana. Ei lahustu vees ega anna sellele tooni. Kõige rohkem tõrva saab männipuust. Mida tihedamate aastarõngastega ja mida lülipuidurikkam puu on, seda rohkem tõrva see välja annab. Kõige tõrvarikkamad on juured ja kännud.

Soovitatakse kasutada 20–30 aastat pärast metsa raiumist seal seisnud kände, millelt on maltspuit ära kõdunenud. Selliseid kände on ka kergem maa seest kätte saada. Tõrvakände, mida on nimetatud kas tõrvasteks, sakarditeks või sakkudeks, juuriti tavaliselt kas sügisel või kevadel. Hea tõrvakännu tunneb ära punaka tooni järgi.
Puit, millest tõrva ajama hakatakse, peab olema kuiv ja üsna väikesteks tükkideks ehk käredeks raiutud (umbes 15–25 cm pikkusteks ja 5 cm paksusteks). Märja puidu kasutamisel satub tõrva hulka palju vett, mis tuleb hiljem eemaldada. Vali tõrvaajamiseks tuulevaikne ilm ja paik, kus oleks tagatud võimalikult suur tuleohutus.

Tõrvamise põhireeglid

Vältimaks seinapindade määrdumist, kata need tõrvamise ajaks kas kile või muu materjaliga kinni või kinnita räästa külge spetsiaalne tõrvakogumise renn. Kui tõrv satub olemasolevasse räästarenni, puhasta see hiljem kindlasti, kuna tõrvas sisalduv hape on söövitava toimega. Puhasta pind vanast lahtisest tõrvast, tolmust, mustusest ja samblikest traatharjaga harjates.
Vana, tugevalt kinni olevat tõrvakihti ei ole tarvis eemaldada. Koos uue kihiga lisab see puidule vaid tõhusamat kaitset.
Tee kusagile vähem silmatorkavasse kohta proovitöö tõrva omaduste kontrollimiseks. Juhul, kui toimub katuseehitus, kasta uued kimmid või sindlid enne paigaldamist kuuma vedela tõrva sisse. Enne katusele löömist olgu need puutekuivad. Pärast paigaldamist tõrva katus veelkord üle.

Esimestel aastatel tuleb katust tihedamini tõrvata

Kuumuta tõrv ca 50–60 kraadini. Kõige parem on seda teha vesivannis — siis ei ole ohtu, et see üle keeks või põlema läheks. Temperatuuri hoidmiseks kasuta tõrvamise ajal termosämbrit.
Kasuta tõrvamiseks väiksemat pikkade harjastega või mugavat, painutatud varrega pintslit. Kata pind 1–2 korda, sõltuvalt selle imamisvõimest. Alumine kiht peab enne järgmise pealekandmist olema täielikult kuivanud (see võtab aega sõltuvalt ilmastikutingimustest ja kihi paksusest paarist päevast kuni mõne nädalani).

Ära kanna tõrva pinnale liiga paksult — nii väldid selle allavoolamist ning hoiad ka materjali kokku. Katust tõrvates tuleb seda esimestel aastatel teha tihedama intervalliga (kuni 5 kevad- ja sügistõrvamist järjestikku), et pinnale moodustuks tõhus kaitsekiht. Seejärel võib tõrvamisi ette võtta harvem, sõltuvalt vajadusest. Ära vedelda katusele mõeldud tõrva lahustiga! Puhasta tõrvamisel kasutatud tööriistad kohe pärast kasutamist tärpentini ja seebiga.
Kui on soov, et tõrv rohkem imenduks ning vähem määriks (nt treppidel, terrassidel, ustel, väravatel, paatide sisekülgedel jms), võib tõrva vedeldada tärpentini (1 osa tõrva ja 1 osa tärpentini), linaõli või linaõlivärnitsaga (1 osa tõrva ja 1 osa linaõli või -värnitsat).
Ka tõrvavärvi tuleb aeg-ajalt uuendada. Meeles tuleb aga pidada tõsiasja, et korduvkattes muutub toon üha tumedamaks.
Allikas: Ecooil