1. Maaliline kinnistu Koiva- Mustjõe maastikukaitseala läheduses. Hind 32 000 eurot.
Kaks renoveeritud palkhoonet kogupinnaga 98,4 m2. 2741 m2 suurusel kinnistul asub kaks palkhoonet kogupinnaga 98,4 m2! Hooned kuulusid 20 saj. alguses metsavahile, kes oli puusepp. Tema ehitatud palkhooned on 2008 a. põhjalikult renoveeritud, säilitades algse meeleolu. Köök looduskivipõrandaga, elutubades laudpõrand. Köögis on soojamüüriga puupliit. Kinnistul asuv 46,4 m2 suurune aidahoone on samuti rekonstrueeritud suvemajaks. Kinnistul on ka 4 m sügavune,12 m diameetriga ujumiseks sobiv tiik. Kaldal on vana sauna vundament. Kogu kinnistut ümbritseb aed.
Mustjõgi jääb ca 3 km kaugusele. Kinnistust 7 km kaugusele jääb Tellingumäe vaatetorn. 24 meetri kõrgusest puidust vaatetornist avaneb imeline vaade käärulise Mustjõe luhtadele. Läheduses ühineb Mustjõgi Koivaga, mis on 22 kilomeetri ulatuses Eesti-Läti piirijõeks. Tellingumäe jalamilt saab siirduda suunaviitadega varustatud 18 km jalgrattarajale või 2 km jalgrajale ümber Tellingumäe. Vaata lähemalt siit.

2. Uus palkmaja jalutuskäigu kaugusel Otepää kesklinnast. Hind 103 000 eurot.
Pühajärveni 500 m. Lähedal Otepää Golf ja Tehvandi Soprdikeskus. Maja lähedalt möödub spordirada. Vaata lähemalt siit.

3. Suurepärase privaatse asukohaga kinnistu Otepääl Pühajärve vahetus läheduses! Hind 295 000 eurot.
Kinnistul oma tiik suur õunaaed ja põlispuudega park. Vaata lähemalt siit.

4. Privaatne talukompleks Taheva vallas. Hind 100 000 eurot.
2008. aastal ehitatud uus kivikatusega palkmaja, esimesel korrusel on avatud köögiga elutuba ja WC-duširuum. Teisel korrusel on 3 magamistuba. Lisaks uuele elamule on kinnistul vana elamu, abihooned, saun ja tiigi kaldale ehitatud kamina, suitsuahju ja välipliidiga grillimisnurk. Kõik hooned on saanud uue viimistluse ja uued profiilplekk-katused. Kinnistule on rajatud 2 tiiki.. Vaata lähemalt siit.

5. Maakodu võib olla ka mõis! 20. saj algusaastate arhitektuuripärl Lõuna-Eestis. Hind 275 00 eurot.
Holdre loss (ehitatud 1910) on üks ilmekamaid juugendstiili ehitisi Eestis, mille on projekteerinud Läti arhitekt Otto Wildau (1873-1942), kes tegutses peamiselt mõisaehitusega (projekteerinud muuhulgas Taagepera lossi, Peetri härrastemaja Viljandimaal ja Läti aladel asuva Veckarki). Nii Taageprea kui ka Holdre mõis said rahvusromantilise suuna art nouveau eredaks näiteks.
Lossi park on kujundatud juugendlikus pargipiire hajutavas laadis — üksikud lehistega täiendatud männitukad, nende vahel platsid, jõe ääres põlistammed ja kaugemal põlismets.

Lossihoone (Ehitisregistri kood 111025857, Kultuurimälestiste riiklik reg. nr 23083) on kõrge mansardkorrusega kivihoone, tänu ebasümmeetrilisele liigendusele (eenduvad risaliidid, ärklid, palkonid) ning dekoratiivsele materjalikäsitlusele elava maalilise üldilmega. Jõepoolse fassaadi risaliitidel tornilaadsed külgehitised. Oma suursuguse naabri Taagepera lossiga võrreldes on Holdre tagasihoidlikum. Kasutatud on enam-vähem samu kujundusvõtteid ja materjale: rohked liigendused, erineva kõrgusega viilud, toekad sädemepüüdjatega korstnatriibud, murrutatud graniidiga nurgad. Vaata lähemalt siit.

LOE LISAKS: