“Kuidas mõista ja arendada ühiskonnas disainikultuuri ning kuidas seonduvad sellega esteetika, eetika, äri, semiootika, haridus, pärandtehnoloogia ja organisatsioonikultuur – need on mõned seminaril käsitletavad küsimused,” tutvustas Disainiöö peakorraldaja, Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova seminari teemasid.
Disain kui strateegia
Disaini võib pidada kõrgtasandi strateegiaks. Tuginedes 22-aastasele koostöökogemusele erinevate organisatsioonidega üle kogu maailma, avab disainivaldkonna strateeg ja konsultant Michael Thomson disaini rolli kultuuriliste muutuste ja nende mõju kujundamisel organisatsiooni ja tiimi tasandil. Kuidas elustada disainikultuur organisatsiooni kontekstis ja muuta see headest kavatsustest reaalseteks tegevusteks? Christian Pagh Taanist jagab oma häid kogemusi ning annab nõu, kuidas suunata disainimõtlemisest lähtuvaid uuendusi ja strateegilisi protsesse.
Disain ühiskonna hüvanguks
Oma ettekandes kirjeldab Jak Spencer Helen Hamlyni disainikeskuses läbi viidud projektinäidete varal, kuidas inimkeskne disain parendab meie elukvaliteeti ja toob kasu kogu ühiskonnale. Disainiteadlikkusest linnaarengus ning disainihariduse üle arutavad ka Ornamo president Kristian Keinänen ja Kristjan Mändmaa.
Materiaalne disain meie ümber
Jüri Kermik keskendub Eesti vineeri- ja mööbliteemadele üleminekuaastatel. Ta annab ülevaate tolleaegsetest keerulistest olukordadest, mis lahendati tänu loovale mõtlemisele ja arutleb disaini olemuse üle kohalikul tasandil ajal, mil poliitiline süsteem vahetus. Sisearhitekt Simo Heikkilä arutleb käeliste oskuste hääbumisest. Brooklyn Fashion + Design Acceleratori tegevjuht Deborah Aldenilt kuuleme New Yorgi näite põhjal, kuidas määratleda 21.sajandi moetööstust ning Oscar Tomico räägib võimalustest tarkade tekstiilide loomiseks. Graafikasõpradele pakub Thilo von Debschitz huvitava uurimistöö.
Seminari modereerib Ilona Gurjanova ja paneeli juhatab Michael Thomson.
