Korteri pikk müügiaeg võib tuua kahju

Korterile hinda määrates tasub lisaks turusituatsioonile tähelepanu pöörata ka pakkumisprotsessi-aegsetele kommunaalkulude summale. Kui korteris elatakse samal ajal ise või on see üürile antud, pole probleemi, kuid palju müüakse ka elamispindu, kust on juba välja kolitud ning siis on see teema vägagi aktuaalne.

Pole ju saladus, et hinna määramisel lähtutakse tihti sellest, milline on enda suur soov ning samuti vaadatakse, millised on portaalides olevad sarnased pakkumised. Kuigi spetsialistidelt saab alati nõu, milline on tegelik hinnatase, mängivad emotsioonid tugevat rolli. Ja see on ju inimlikult täiesti mõistetav. Siiski tasub aga teha väike arvutus.

Oletame, et teie täiesti keskmise kolmetoalise korteri turuhind on 85 000 eurot, kuid vaadates portaale, otsustate alghinnaks panna 92 000 eurot. Praegu, rahunenud kinnisvaraturu situatsioonis, on vägagi tõenäoline, et pakkumisprotsess hakkab niisuguse hinna puhul venima. Olgu lisatud, et igakuised kommunaalkulud, mis jahedal perioodil sisaldavad isiklikust tarbimisest mittesõltuvat küttehinda on keskmiselt 180-220 eurot kuus. Ja seda raha maksate tühja korteri eest.

Kui panete korteri müüki septembris ning ootate soovitud hinnaga ostjat kevadeni, olete kommunaalkuludele kulutanud ligi 1600 eurot. Kevadel otsustate hinda langetada turutasemeni, kuid siis läheb veel aega, sest pakkumisi on palju ning ostjad on valivad. Lõpuks, suvel jõuate notarisse, hind on jõudnud turutasemeni, kuid kommunaalkuludeks olete kokku maksnud juba pea 2000 eurot. Seega, tegelikult ei saa te korteri eest mitte 85 000, vaid hoopis 83 000 eurot. Kui siia juurde lisada ka pakkumisprotsessi ajal makstud võimalikud laenumaksed, on teie rahaline kaotus veelgi suurem.

Seega soovitan kõigil enne müügiga alustamist vaadata turgu realistlikult, teha köögilaua taga hulk arvutusi ja vajadusel küsida nõu.