Korstnad ja küttekehad küttehooajaks korda

Igal aastal saab paarsada tulekahju alguse suitsulõõris süttinud tahmast. Kõik taolised põlengud on võimalik ära hoida korstnate ja küttekehade regulaarse puhastamise ja hooldamisega. Enne kütteperioodi algust on vaja kogu küttesüsteem kriitilise pilguga üle vaadata: ega kuskilt suitsu sisse ei aja, et lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ega korstnates ei oleks pragusid.

Samuti tuleb kontrollida ega korsten pole pigitunud, kas tahmaluugid on kindlalt kinni jms.

Aastaringse puiduga kütmise korral tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda aastas; hooajaliselt kasutatavaid kütteseadmeid ükskord enne kütteperioodi algust ja gaasikütte seadmeid üks kord aastas.

Ahju peaks kütma kvaliteetse halupuuga. Hea küttepuu on kuiv, ideaalis kaks aastat kuivanud. Küttepuu peaks olema toasoe ,enne koldesse panekut peaksid puud seisma toas 24 tundi. Ahjukütteks võib kasutada igat liiki puid. Kase- ja saarepuit on näiteks tihedamad ja nende põlemistemperatuur kõrgem, mistõttu peaks neid ahju panema vähem.

Küttekolle ei ole prügikast. Kui aga küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjale (tetrapakendid, sigaretikarbid, kile, papp, värvilised ajalehed, vineer, puitplaadid jne), siis tekkiv suits kahjustab lõõre.

Kütmise rusikareegel: puid panna kolmandiku jagu ahju mahust ja puud süüdata pealt poolt. Siiber peab olema kütmise ajal täiesti avatud! Kütta üks kord. Selle asemel, et kütta kaks korda järjest, kütta hommikul ja õhtul. Köetud ahjule peab saama käe vastu panna. Ahi on üle köetud, kui kätt pole võimalik mõni sekund ahju vastas hoida. Tuleohutuse seadus sätestab „Küttesüsteemi tuleohutusnõuded“.

Paragrahv 11 lõige 4 ütleb, „Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehituses võib ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada (väljaarvatud suitsulõõrides tahma põletada) ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, jälgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid. Paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab üks kord viie aasta jooksul ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kvalifikatsiooni saanud isik, kes väljastab küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti.“

Aktis on kirjas tehtud tööd ning korstnapühkija kutsetunnistuse number. Kutsetunnistuse kehtivust tuleb enne töö tellimist kindlasti kontrollida, seda saab teha SIIN. Informatsiooni korstnapühkija tellimiseks küsi päästeala infotelefonilt 1524.