Katusekorter — hea äri nii väikesele kortermajale kui ka ehitajale
Huvi katusekorterite ostmise vastu on olemas, kuid seda rohkem väiksemates, kahe-kolmekorruselistes majades. Suuremates ja kõrgemates majades, kus ei ole lifti, on katusekorruse müük keerulisem, kuna peab jala käima.
Kust alustada?
Ehituslik ekspertiis tuleb tellida kohe, kui tuleb idee katusekortereid teha. Samamoodi tuleb oma idee kohe kohaliku omavalitsusega läbi rääkida. Ei ole mõtet aega raisata, kui kohalik omavalitsus ei luba kortereid juurde teha või kui ei lubata teha täiendavaid aknaid.
Uute korterite lisandumisel tuleb parkimiskohti igal juhul juurde teha. Kui parkimist ei ole võimalik tagada nii paljudele, kui kohaliku omavalitsuse parkimise arengukava nõuab, on vaja korterite lisamiseks saavutada erikokkulepe.
Enne projekteerimist on soovitav välja selgitada, kas ning mis hinnaga saab konkreetse maja katusekortereid müüa. Ehitaja vaatab pööninguid selle järgi, kui palju müüdavat pinda ta sealt saab. Pööningut saab ehitajale pakkuda vaid siis, kui maja asukoht on atraktiivne ning katusekorrusel tekib piisavalt müüdavat pinda.
On väiksemaid ettevõtteid, mis otsivad oma inimestele pidevat tööd ja on seetõttu aeg-ajalt nõus ka madalama kasumiga, kuid osad ehitajad ootavad katusekorteritest 20%-ist ja suuremat tootlust. Selge on muidugi ka see, et suured kinnisvaraarendajad katusekortereid välja ehitama ei hakka.
Milles ja kuidas kokku leppida?
Loomulikult võivad korteriomanikud ja korteriühistu ka ise katusekortereid välja ehitada, kui nad on ehituse ja kinnisvaraarendusega varem kokku puutunud. Väikestes majades, kus korteriomanikud tunnevad tihti üksteist, kiputakse tegema suulisi kokkuleppeid ja võib juhtuda, et aktiivsemad korteriomanikud laiendavad oma elamist pööningule n-ö teiste arvelt. Tean juhtumit, kus pööningu kasutuselevõtu eest lubati kogu maja korda teha, kuid tegelikkuses vahetati välja vaid katus. Selle maja fassaad ja trepikoda on siiani remontimata ning ilmselt jääbki nii, sest notariaalset kokkulepet kõigi korteriomanikega ei sõlmitud ning tähtaegu paika ei pandud.
Ehituslepingusse oleks tööde ning tähtaegade kõrval mõistlik kirja panna ka see, et kui konstruktsioonide avamise käigus ilmneb varjatud puudusi, tuleb ehitajal need kõrvaldada. Ehituslepingus olevad lubadused tuleb kinnitada notariaalselt. Korterite lisandumine võib tähendada vajadust vahetada välja kogu maja kommunikatsioonid, kuna olemasolevad tehnosüsteemid ei suuda muidu kortereid teenindada.
Kui katusekorruse väljaehitajaks tehakse kokkulepe ehitusettevõttega, ajab see firma tavaliselt kõik load ja muud vajalikud asjad ise korda. Ehitustegevust võib alustada alles siis, kui on olemas projekt ja saadud vajalikud kooskõlastused. Lepingu teine osapool peaks kooskõlastuste olemasolu ka kontrollima.
Katusekortereid võiks müüma hakata koos ehitustööde alustamisega. Juhul, kui inimene ostab korteri eluasemelaenuga, peab ta arvestama, et pangad nõuavad uute korteritega majale kasutusluba. Katusekorteri ostuks saab eluasemelaenu, kuid pangad annavad siis tähtaja, millal peab maja kasutusloa saama.
Kommenteerib Agur Tammistu, Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht:
„Katusekorterid sobivad eelkõige ajaloolise või miljööväärtuslikku piirkonda. Need majad võivad olla nii puit- kui ka kivimajad, näiteks Stalini-aegsed hooned. Need korterid on sihtgrupile, kellele meeldivad ebatavalised ruumilahendused.
Välja ehitamata pööningukorrust saab müüa, kuid sellisel kujul ei ole korteritele reeglina ostjaid. Katusekortereid peaks müüma vähemalt valge karbi kujul, sest tuleb müüa emotsiooni. Maja korteriomanikud ja korteriühistu võivad kinnisvaraarendajaks hakata, et katusekorterid välja ehitada, kuid küsimus on, kas ja kuidas saavad nad finantseerimist. Kommertspangad ei anna nii väikeste asjade arendamiseks laenu või soovitakse suurt omafinantseeringut.
Katusekorteri jaoks on kivikatus ilmselt kõige parem. Bituumenist rullmaterjalide puhul peab jälgima, kui kaua katus veel vastu peab, sest rullmaterjalid kestavad kõige lühemat aega. Korteriomanik ei pea küll läbilaskvat katust vahetama, aga kannatab kõige rohkem, kuna elab otse katuse all. Läbilaskva katuse vahetab küll korteriühistu, aga kui katus ei pea sooja, ei hakata seda sellepärast veel katust ümber tegema. Nii jääb see ilmselt aastateks või aastakümneteks.
Maja otsaakende puhul on ruumi valgustus korras. Vintskapiga aknad valgustavad ruume samuti päris kenasti ja neist saab välja vaadata. Katusega ühes tasapinnas aknad on kõige halvem variant, sest puudub vaade ning sageli lasevad need läbi vihmavett.“
Infoks katusekorteri ostjale
Plussid
- Tavaliselt on katusekorterist hea vaade.
- Värskem õhk ja rohkem valgust, suurem privaatsus.
- Keegi ei trambi sinu korteri kohal.
- Kasulikku pinda mõõdetakse 1,6 ruutmeetri kõrguselt, mis tähendab, et korteris on tavapärasest rohkem õhku ja ruumi panipaikadeks, mille eest ei tule ruutmeetripõhiseid kommunaalmakseid maksta.
Miinused
- Kaldus seinad, müra ja ilmast sõltuv temperatuur. Kui katus on halvasti soojustatud, on talvel külm ja suvel kuum.
- Plekkkatuse puhul võib kosta läbi vihma trummeldamine ja tuule ulg. Valtsplekkkatuse puhul võib lisanduda tormituulest tekkiv kolin.
- Enamasti puudub lift ja mööbel on vaja üles tassida. Ise on vaja kogu aeg üles-alla käia. Lisaks tuleb sisustamist alustada juba koos projekteerimisega, kasutada oma pead ja rohkem otsida või tellida isegi erilahendusega mööblit.
- Pikematel inimestel on katusekorteris elada ebamugav.
Mida ostja peaks jälgima?
Kas majal on kasutusluba ja notariaalne kasutuskord. Notariaalse kasutuskorraga jagatakse üldkasutatavates ruumides asuvaid panipaiku ja õues olevaid parkimiskohti. Nende kasutamise õigust saab osta ja müüa vaid koos korteriga, mitte eraldi.
Kuidas arvestatakse katusekorteri üldpinda. Paljud katusekorterite müüjad näitavad pakkumises põrandapinna suurust, mis ei ole õige. Üldpinda tuleks mõõta 1,6 m kõrguselt, nagu seda tehakse inventariseerimisel.
Kas katus on korralikult soojustatud. Kui tuvide käimine plekkkatusel läbi kostab, on katus halvasti soojustatud. Et plekkkatuse all on kuulda vihma trummeldamist ja plekk kipub tuulega kolisema, on soovitav katusekorterit vaatamas käia vihmase ja tuulise ilmaga.
Tasub teada
Kui palju olemasolevate korterite väärtus pööningu väljaehitamisega tõuseb, on raske öelda, sest mängu tulevad pisiasjad. Üldjuhul annab katusekorterite väljaehitamine koos katuse vahetamise, fassaadi kordategemise ja trepikodade remontimisega kogu majale juurde eelkõige emotsionaalset väätust, tõstab inimeste rahulolu oma elukeskkonnaga ning lihtsustab ostja leidmist.
Kinnisvarahindajate ja eluasemelaenu andvate pankade silmis tõstab hoone põhjalik renoveerimine koos kommunikatsioonide rajamise või asendamisega korterite väärtust kuni 40%. Kui korda on aga tehtud vaid katus, fassaad ja trepikojad, annab see teiste samaväärsete korteritega võrreldes hinnas juurde 15-20%.
Reaalne elu näeb välja nii, et omanikud küsivad korterite eest oluliselt kõrgemat hinda juba ammu enne seda, kui katusekorterite väljaehitamiseks vajalikud notariaalsed kokkulepped sõlmitakse ja maja renoveerimistööd üldse lahti läinud on.
